Elisa: Digitaliseerime, et tulevikul oleks tulevik

Rohetiigri esimeses akadeemias osaleb 15 Eesti ettevõtet, kellega lähikuudel uudiskirja vahendusel ka veidi paremini proovime tuttavaks saada. Eelkõige huvitab meid just see, miks ettevõtted on otsustanud Rohetiigri pilootprogrammis osaleda, mis neid motiveerib, mida nad juba selle lühikese ajaga avastanud on ning muidugi tutvume ka veidi nende inimestega, kes organisatsiooni siseselt roheuuendusi soovivad ellu viia. 

Astrid Maldre – Elisa Eesti, Rohetiigri akadeemia

Elisa Eesti AS ei vaja arvatavasti tutvustamist ühelegi lugejale ja paljuski juhuse tahtel on nende poolseks roheprogrammi eestvedajaks sattunud Astrid Maldre. Astrid, kes on tänaseks päevaks töötanud Elisas 5 aastat vastutab igapäevaselt start-up tiimijuhina selle eest, et arendada uusi tooteid ning teenuseid ja leida lahendusi, millega töös olevaid protsesse kiirendada ja parendada. 

Seega on täiesti mõistetav, miks just Astrid koos abis oleva scouteriga Elisat Rohetiigris esindab. Olgu siinkohal veel mainitud see, et Elisa on ainus pilootprogrammis osalev ettevõte, mis ei baseeru Eesti kapitalil, kuid ettevõtte enda soov osaleda oli niivõrd suur, et Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk ei suutnud neile lihtsalt kätt ette panna. Elisa oli ka viimane organisatsioon, mis pilootprogrammiga liitus ja seda veel peale kõige viimasemat tähtaega. ”Kui Sa näed ja tunned, kuidas inimesed sisemiselt nii eredalt põlevad ja lihtsalt üdini soovivad oma ettevõtet arendada ja seeläbi Eestis elu paremaks muuta, siis me ei saanud ju neid mitte vastu võtta. Loodan siiralt, et see leek sütitab ka teisi ettevõtteid ja on eeskujuks meile kõigile,” kommenteeris Truuverk. 

Kuidas see siis aga juhtus, et Elisa Rohetiigrisse kokkuvõttes jõudis? Selle aasta kevadel hakati täpsemalt üle vaatama oma jätkusuutlikkuse tegevusi, Soome Elisa on teemaga tegeletud juba aastaid ja ÜRO säästva arengu plaaniga liituti sealpool lahte juba aastal 2017. Seega oli kuni kevadeni veel Eesti pool suhteliselt raporteeritavas rollis. Algust tehti rohepöördeks Elisas täitsa omal käel. Esmajärjekorras kaardistati maja siseselt, mida üleüldse tehakse jätkusuutlikuse peale mõeldes. kuid vastuseid teada saades hakkasid tekkima küsimused – kuidas minna edasi, mida kommunikeerida, millele keskenduda, millele rõhku panna ja mida peaks esmajoones paremaks tegema? See oli ka hetk, kus ristusid teed just õigel hetkel Rohetiigriga. Võib öelda, et Elisal on võrreldes teiste ettevõtetega väikene eelis, sest Soome pool on juba osasid ”ämbreid kolistatud” ja üheskoos konsultatsioonifirmadega mitmeid valupunkte kaardistanud. Eriti suurt erinevust Soome poolega, näeb Astrid Rohetiigri pilootprogrammis osalemisel just selles, kuivõrd palju rohkem süviti antud teemadega akadeemias minnakse võrreldes näiteks audiitorfirma üldistava raportiga. “Kui ühes on välja toodud rohkem hinnangulised numbrid ja suurusjärgud, siis me teame nüüdseks täpselt, kui palju me majas prindime ja mitu paberarvet igakuiselt välja saadame. Tugi on aga Soome poolt väga tugev ja arusaadavalt on ka nende huvi sellest programmist väga palju õppida ja toimivaid praktikaid ka hiljem endi kontorites ja igapäevategemistes kasutada,” kommenteeris Astrid.

Üks asi, mida Rohetiiger soovib ettevõtetele anda on kindlasti fookus, millega tegeleda koheselt ja samas millega tegeleda hiljem. Seetõttu on näiteks Elisa esmajärjekorras olevast fookusest jätnud välja rohelise kontori. Põhjus aga ei ole mitte see, et seda teha ei soovitaks, vaid tegelikkuses just see, et kuna uus peakontor on planeerimisel, siis ei ole hetkel mõistlik panna ressursse ja töömahtu sinna alla, et olemasolevat kontorit hakata kardinaalselt muutma. Astrid kommenteerib seda nii: ”Uue kontori planeerimisel käib juba praegusel hetkel tiim koos, eesmärgiga planeerida uus kontor võimalikult rohelisena. Sertifikaadi taotlemine ei ole meile omaette eesmärk, küll aga soovime me oma tegevustega olla vähemalt samaväärnne kui mitte parem, kui on sertifikaadi saamiseks vajalik oleks.”

Selle lühikese kolme kuuga, mis Rohetiigri programmis osaletud on, on aga ettevõtte siseselt saadud teada väga palju uut ja isegi šokeerivat. Näiteks saadab Elisa igakuiselt välja 71 000 paberarvet neile inimestele, kes ei ole märkinud sooviks saada arvet oma e-mailile, otse oma panka või kes ei tasu arvet iseteeninduses. Siinkohal kutsub Astrid kõiki inimesi vaatama üle, mis arved neile igakuiselt paberkandjal koju jõuavad ja võimaluse korral tutvuda alternatiivsete võimalustega, kuidas oma arved kätte saada. Lisaks suurele paberi kasutusele koormab selline arvete saatmine ka väga suurel määral tööjõudu, jätab korraliku transpordi jalajälje ja on tänapäeva võimalusi arvete arhiveerimist vaadates ka suhteliselt mõttetu. Niisamuti on ka Elisa paberarhiiv praegusel hetkel 1,4 km. Sest kuigi lepingud on kõik digitaliseeritud ja arhiveeritud, siis kui kunagi peaks minema tarvis tõendada kliendi allkirja, peab selleks juhuks olema ette näidata originaaldokument.

Tarbija käitumine ja ka digitarbimine on ka ühed valdkonnad, mis eelkõige Astridi sõnul veel paljuski järeleaitamist vajaksid. ”Praegu näeme, et uute seadmete ostmisel jälgib klient juba energiamärgist, kuid seda on talle ka aastate jooksul selgeks tehtud, et energiat säästvamad seaded on pikas perspektiivis tarbijale soodsamad. Seda, et klient ise jätkusuutlikumat teenust nõuaks, ei ole senini veel liiga palju ette tulnud. Tihtipeale on vastupidi, et kliendil puudub võimalus end teisiti autentida kui füüsilise allkirjaga ja kuigi meie teenindussaalid võiksid olla paberivabad, siis tarbijate harjumuste tõttu ei ole see tänasel päeval veel lihtsalt võimalik.”

Astrid näeb, et Rohetiigri pilootprogrammis osalemine võib anda ka konkurentsieelise, kuid samas usub ta, et rohepööre on vajalik kõigis ettevõtetes ja eelis on seetõttu pigem lühiajaline. Ka tarbija jaoks peaks muutuma normaalsuseks võimalus, et ta ei peakski mõtlema, kas ettevõte on roheline või mitte. 

“Oma sidususega peab Rohetiiger aga eelkõige appi tulema, et tarbijale jõuaks kohale, et tema peab muutuma ja et ka riigi tasandil oldaks valmis muutusi juhtima. Arhiivinduse probleem ei ole ainult meil vaid on ka väga paljudel teistel organisatsioonidel ja kui meie ning kõik teised ettevõtted hakkavad nõudma muutust, siis saab muutuda ka ühiskond. Rohetiigriga saame üheskoos juhtida valukohtadele tähelepanu,” täiendas Maldre.

Astridi juhitava töörühma nimi on muideks “digitaliseerime, et tulevikul oleks tulevik”. Mida võtab Elisa juba praegu Rohetiigri akadeemiast kaasa ja miks peaks liituma Rohetiigri programmiga?

  • Paljud ettevõtted ei tea oma tegelikku jalajälge, selle süsteemne kaardistamine mentorite abil annab täiesti uue vaate
  •  Suuname oma töötajate tarbimisharjumusi 
  • Saame ette selle pildi, kus me täna oleme ja kuhu jõuda tahame ja seada eesmärgid, mida julgeme ka välja öelda
  • Kõike ei ole võimalik koheselt muuta, kuid muutus peab hakkama soovist muutuda

Rohetiiger kõneleb

Rohetiiger uuele valitsusele: koalitsioonilepe on lootustandev, koos tegutsedes teeme rohehüppe kiiremini ja kaugemale

Lugedes läbi uue koalitsioonileppe ja viies selle kokku Kaja Kallase tsitaadiga Postimehe intervjuust: “Nüüd on aeg tegude inimesteks, kes teevad rohkem kui lihtsalt räägivad,” on põhjust rõõmustamiseks. Iial varem ei ole kestlikkuse teema niivõrd tähtsal kohal ühegi varasema valitsuse agendas olnud. Rohetiigrina kiidame eriti heaks ja soovime kaasa aidata meie senise tehtud tööga otseselt haakuvas […]

Loe edasi >>

Head Rohetiigri sõbrad! Imelist pühade aega meile kõigile!

Kohe lõppev 2020. aasta on olnud väga omapärane ja meeldejääv ning see läheb kindlasti ajalukku oma pöördeliste sündmustega. Keerulistest oludest hoolimata tegi esimesed suured sammud ka Rohetiiger ja mulle tundub, et see ajastus on väga sobiv, sest on näha, et ühiskonnas on ootus suurteks muudatusteks ja koos kõigi vingete partneritega saame rohepöörde käima lükata. 2020. […]

Loe edasi >>

Rohetiigri esindusorganisatsiooni liikmeteks on teretulnud kõik, kel on siiras soov jätkusuutlikult majandada ja rohepööret toetada

Mihkel Tammo on üks Rohetiigri eestvedajatest, kes tegeleb rohepöörde visiooni loomisega ja missiooni elluviimisega. Mihkel tutvustab äsja asutatud Rohetiigri sihtasutuse tagamaid ja esindusorganisatsiooni plaane. Rohetiiger on viimased kuud tegelenud esindusorganisatsiooni loomisega, milleks seda vaja on? Minu eelnev kogemus tuleb tööstusettevõttest Estanc, mis on rohepöörde edulugu ja eeskuju Eestis. Seal seda protsessi tehes sain tunda, et […]

Loe edasi >>

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Nõustun