Rohetiigri esindusorganisatsiooni liikmeteks on teretulnud kõik, kel on siiras soov jätkusuutlikult majandada ja rohepööret toetada

Mihkel Tammo on üks Rohetiigri eestvedajatest, kes tegeleb rohepöörde visiooni loomisega ja missiooni elluviimisega. Mihkel tutvustab äsja asutatud Rohetiigri sihtasutuse tagamaid ja esindusorganisatsiooni plaane.

Rohetiiger on viimased kuud tegelenud esindusorganisatsiooni loomisega, milleks seda vaja on?

Minu eelnev kogemus tuleb tööstusettevõttest Estanc, mis on rohepöörde edulugu ja eeskuju Eestis. Seal seda protsessi tehes sain tunda, et isegi kui ühes ettevõttes teed suuri muudatusi, siis see on vaid nö piisk meres. Üksikute ettevõtete keskkonnateadlikud sammud on küll olulised, aga nende mõju on piiritletud. Rohetiigri eesmärk on saavutada ühiskondlik rohepööre, aga see ei saa toimuda, kui ettevõtted on oma roheliste ambitsioonidega üksinda. Kõik, kellel on ühised eesmärgid ja väärtused, peaksid omavahel koonduma ja koostööd tegema. Rohetiiger ongi just selline koostööplatvorm, mille sarnast ei olnud Eestis veel olemas. Kui täna on ettevõtted ja nende motivatsioonid veel killustatud, siis Rohetiiger toob need kokku, et kasvatada mõjuvõimu ja tuua ühiskonnas esile muutused kestlikuma majandusmudeli ja keskkonnasäästlikkuse suunas.

Rohetiigri Akadeemia pilootprojektis on juba näha, et ettevõtetel on sarnased väljakutsed. Kas on olnud märgata ka sünergiat pilootprojekti ettevõtete vahel, mis aitaks kiirendada rohepöörde arenguid?

Üks Rohetiigri esindusorganisatsiooni eesmärke on aidata luua nö klastreid, soosida koostööd ning võimaldada ettevõtetel näha oma tegevuse mõju. Meil on pilootprojektis juba kokku saanud üsna terviklik tootmise ahel: Agrone, mis on põllumajandusettevõte; Tere, kes toodab ja turustab piimatooteid ning Coop, kes tooteid tarbijatele müüb. Need ettevõtted said Rohetiigris kokku ning vaatavad nüüd koos üle võimalused, kus tarneahelaüleselt oleks võimalik keskkonnasäästlikumalt toimida. 

Siis on hea näide veel väga aktiivne Rocca al Mare kool, kes on oma õpilastele korraldanud külaskäigu teisele Rohetiigri organisatsioonile Alexelale, et vaadata CNG tehases, kuidas keskkonnasõbralikku gaasi toodetakse. Rocca al Mare kool teeb koostööd ka Elisaga, et arendada projekti, mis aitaks kohustuslikku kirjandust kooliõpilastele digitaalsete lahendustega kättesaadavamaks teha. Sellised spontaansed koostööd on tekkinud iseenesest tänu sellele, et võtmeisikud sattusid Rohetiigri pilootprogrammi raames ühte ruumi kokku. Täna on meil 15 pilootorganisatsiooni, aga kui meil oleks 250 organisatsiooni, siis ma olen täiesti kindel, et selliseid spontaanseid koostöövorme tekiks väga palju, mille tulemusel tekiksid juba nähtavad muutused.

Selgita palun veel lühidalt, miks on vaja rohepööret teha, millise probleemi lahendamiseks on Rohetiiger loodud?

Ma tooksin välja kaks kontseptsiooni. Üks on üldine jätkusuutlikuse printsiip. Praegu näeme, et ühiskond toimib juba tööstusrevolutsiooni algusest saati selliselt, et esmane prioriteet on majanduslikud huvid, seejärel sotsiaalsed huvid ning viimasel kohal loodus. Aga see ei ole jätkusuutlik ja selliselt toimides ei jätku planeedi ressursse kuigi kauaks. Rohetiiger on loodud selleks, et need ühiskondlikud põhimõtted asetada teise järjekorda – prioriteediks looduse säästmine! Kui me majandame ressursse säästvalt, siis saame tegelikult tagada ka inimeste heaolu ning targalt toimetades on ka majanduslik kasum vägagi võimalik. 

Teine printsiip on tasakaalus majandus, millest Rohetiigris palju räägime. Kasutaksin siinkohal sõõrikumajanduse mudelit: sõõrikul on sisemine ja välimine serv. Sisemine serv on  inimväärne elu ning välimine serv on planeedi võimekus inimelu toetada ja ressursse pakkuda. Majandustegevus peab mahtuma sõõriku sisemise ja välimise serva vahele: võimalikult paljudel inimestel võiks olla inimväärne elu selliselt, et planeet jõuaks seda toetada. 

Ehk siis kokkuvõtvalt: loodus on kõige tähtsam, sotsiaalsed hüved teisel kohal ning majanduslik kasu kolmandal. Ja seda kõike tuleks hoida tasakaalus nii, et inimestel oleks hea olla ja planeedi ressursse kasutatakse jätkusuutlikult. 

Ja kuidas Rohetiiger seda missioon toetab?

Me püüame luua mudeli ja visiooni, et näidata, kuidas seda kõike saavutada. Rohetiigri eesmärk on luua ja rakendada loodussõbralikke praktikaid kõigis sektorites. Esiteks on vaja neid ideid ja viise välja mõelda ning teiseks on vaja neid rakendada. Rohetiigri unikaalsus peitubki selles, et me ka teeme asju, mitte ainult ei filosofeeri. Sealjuures on olulised kõik sektorid. Meil on neli sektorit, millele oma tegevusi suunata: üksikisik, erasektor ja vabakond – nende kolme abil tahame selgitada välja ühiskondliku tellimuse, mille siis riigisektori abiga ära teeksime, et meie majandusruum ja ühiskond terviklikult muutuks roheliseks. 

Erasektori ettevõtted on suured ja nende arvamus on tähtis ning loodav Rohetiigri esindusorganisatsioon ongi neile mõeldud koostööplatvorm, millega esmajärjekorras alustame, sest me näeme, et saame sellega juba mõjuvõimu koondada. 

Kas selles esindusorganisatsioonis on juba praegu kaasalööjaid?

Jah. Rohetiiger sai tegelikult alguse tänu erasektori eestvedajatele. Meie võrgustikus on juba umbes 50 organisatsiooni ja huvi on suur. Loodava esindusorganisatsiooni liikmeks ootame 250 ettevõtet ja organisatsiooni, kes aktiivselt rohepöördes kaasa tahavad lüüa. Asutajaliikmeid saab olema umbes 25 ja praegu on uks veel avatud kõigile huvilistele, kellel on siiras soov ja sisemine motivatsioon. Kui asutajaliikmetega on esindusorganisatsioon loodud, siis järgneb tavaliikmete värbamise etapp. 2021. aasta lõpuks on eesmärk ühendada 250 organisatsiooni. 

Siinkohal ka üleskutse kõigile, kes soovivad kaasa lüüa rohepöörde käimalükkamises: praegu on paras aeg liituda, et olla pioneeride seas. Praegu on ka liitumiseks latt heas mõttes üsna madal: piisab, kui ettevõttes on siiras huvi tegeleda rohepöördega, hetkel ei ole oluline ette näidata juba tehtud suuri muudatusi. 

Kes on asutajaliikmeteks juba nõusoleku andnud?

Hetkel on oma kindla jah sõna öelnud näiteks: LHV, EBS, Ragn-Sells, Alexela, Wolfscape ja mitmed teised. 

Räägi veel lävendist – kes ikkagi saab asutajaliikmeks või lihtliikmeks? Millised kriteeriumid on liitujatele?

Me näeme, et lävend on praegu vaja hoida madal. Oluline on see, et näeksime, et liituda sooviv organisatsioon tahab päriselt sisulisi tegevusi teha. Ainus tehniline kriteerium on muidugi see, et ei tohi tegeleda illegaalsete tegevustega. Rohetiigri esindusorganisatsiooni liikmeks astumiseks on vaja kirjutada üks motivatsioonikiri, mis veenaks žüriid, kirjeldaks oma eesmärke ja motivatsioone. Asutajaliikmete seas on juba palju neid, kes on juba varakult avaldanud soovi suuremalt panustada. Eks asutajad saavad muidugi teataval määral rohkem au ja kuulsust, aga ka rohkem vastutust ja strateegilise koostöö eelise.

Mida Rohetiiger ettevõtetele vastu pakub?

Me suudame praegu pakkuda kolmeosalist väärtust: esiteks ühiskondliku tellimuse vormistamine, teadmised ja tööriistad ning kolmandaks kogukond. Ühiskondliku tellimuse vormistamine on kõige olulisem, sest meie liikmed saavad anda sisendi, mille pinnalt teeme ettepanekuid riigisektorile. Rohetiiger on seega liikmete võimestaja. On organisatsioonid, kellel on omal juba soovid ja eesmärgid olemas ning ka nägemus, kuidas asju tuleks teha. Rohetiiger saab pakkuda võimalust olla ühises väärtusruumis teiste sarnaste ettevõtetega, pakkudes oskusi ja teadmisi, kuidas oma ettevõttes rohepööret teha. Tööriistadest on täna olemas juba Rohetiigri Akadeemia, samuti saame pakkuda juhtimiskonsultatsiooni. Paljudel ettevõtetel on ju soov olemas, aga know-how’d napib. Me saame oma kogemusi jagada. Lisaks saame pakkuda sisekoolitusi, sest on oluline, et ettevõttes saaks kogu meeskond aru, miks ja mida on vaja teha. Ja kolmandaks väärtuseks on see kogukond, kuhu on kokku koondunud kogemused ja tarkused, see võrgustik, mis koosneb koostööpartneritest on suureks abiks rohepöörde tegemisel. Ettevõtetel on võimalik leida siit ka sarnaste väärtustega koostööpartnereid. Koostöö on võtmesõna ja pilootprojekt on seda juba ka tõestanud. Kui piisavalt paljud ettevõtted saavad hoo sisse ja hakkavad muutusi ellu viima, siis kasvab ühiskondliku tellimuse mõjuvõim ja rohepööre saab üha rohkem võimalikuks.

Millal esindusorganisatsioon välja tuleb?

Seni on Rohetiigri esindusorganisatsioon alles hoogu kogunud, aga uue aasta alguses saame oma tegevuse ametlikult välja kuulutada. Praegu on veel ettevõtetel aega meile märku anda, et astuda esindusorganisatsiooni asutajaliikmete sekka. Nii et kõik, kellel on huvi võiksid kirjutada mulle (mihkel@rohetiiger.ee) või Evale (eva@rohetiiger.ee).

Rohetiiger kõneleb

Rohetiiger uuele valitsusele: koalitsioonilepe on lootustandev, koos tegutsedes teeme rohehüppe kiiremini ja kaugemale

Lugedes läbi uue koalitsioonileppe ja viies selle kokku Kaja Kallase tsitaadiga Postimehe intervjuust: “Nüüd on aeg tegude inimesteks, kes teevad rohkem kui lihtsalt räägivad,” on põhjust rõõmustamiseks. Iial varem ei ole kestlikkuse teema niivõrd tähtsal kohal ühegi varasema valitsuse agendas olnud. Rohetiigrina kiidame eriti heaks ja soovime kaasa aidata meie senise tehtud tööga otseselt haakuvas […]

Loe edasi >>

Head Rohetiigri sõbrad! Imelist pühade aega meile kõigile!

Kohe lõppev 2020. aasta on olnud väga omapärane ja meeldejääv ning see läheb kindlasti ajalukku oma pöördeliste sündmustega. Keerulistest oludest hoolimata tegi esimesed suured sammud ka Rohetiiger ja mulle tundub, et see ajastus on väga sobiv, sest on näha, et ühiskonnas on ootus suurteks muudatusteks ja koos kõigi vingete partneritega saame rohepöörde käima lükata. 2020. […]

Loe edasi >>

Rohetiigri Akadeemia neljandal treeningpäeval esitlesid organisatsioonid oma keskkonnaeesmärke

Erkki Vedder Rohetiigri pilootprogrammi vedaja Detsembri alguses toimunud neljas treeningpäev oli vahe-finišiks, kus Rohetiigri Akadeemia esimene moodul sai punkti. Kui seni oli suurem fookus teoorial – esimesed kolm treeningpäeva andsid ülevaate keskkonnaolukorrast, süsteemse keskkonnajuhtimise loogikast ja vahenditest, keskkonnamõjude hindamisest, organisatsiooni muutuse-juhtimise ja kaasamise põhimõtetest, siis sel korral sai kuulata, milliseid väljakutseid hakkavad organisatsioonid järgmisel aastal lahendama. Neljas […]

Loe edasi >>

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Nõustun