Rohetiigri Akadeemia neljandal treeningpäeval esitlesid organisatsioonid oma keskkonnaeesmärke

Erkki Vedder 
Rohetiigri pilootprogrammi vedaja

Detsembri alguses toimunud neljas treeningpäev oli vahe-finišiks, kus Rohetiigri Akadeemia esimene moodul sai punkti. Kui seni oli suurem fookus teoorial – esimesed kolm treeningpäeva andsid ülevaate keskkonnaolukorrast, süsteemse keskkonnajuhtimise loogikast ja vahenditest, keskkonnamõjude hindamisest, organisatsiooni muutuse-juhtimise ja kaasamise põhimõtetest, siis sel korral sai kuulata, milliseid väljakutseid hakkavad organisatsioonid järgmisel aastal lahendama. 
Neljas treeningpäev toimus koroona tõttu täielikult digitaalselt ja oli omaette huvitav väljakutse. 

Kõige olulisemad keskkonnamõjud
Akadeemia esimese mooduli üheks olulisemaks sammuks oli keskkonnaaspektide ja mõjude kaardistus ning mõjude suuruse hindamine, sest see teadmine loob aluse otsustamiseks, millele fokusseerida. Akadeemia eestvedaja Markus Vihma palus osalejatel enda olulisimad keskkonnamõjud kirja panna ja nendest moodustus alljärgnev sõnapilv. 

Nagu näha, siis kõige levinum mõju on seotud emissioonidega, esinedes erinevate märkmete all nagu õhuemissioonid, CO2, kasvuhoonehaaside emissioonid jne. Samuti on olulisel kohal jäätmed.

Eesmärkide seadmine

Edaspidi läheb Rohetiigri Akadeemia veel praktilisemaks – pilootorganisatsioonid hakkavad oma välja valitud keskkonnaeesmärke lahendama. 

Paljude pilootorganisatsioonide jaoks on eesmärgid esialgsed, mis võivad täiendava töö käigus täieneda või muutuda. Näiteks mõned organisatsioonid koguvad sisemiselt täiendavaid erinevate protsesside kohta andmeid, vaatavad andmepõhiselt olulisemad keskkonnamõjud üle ja selle alusel otsustavad enda peamise fookuse. Teiste puhul võib veel olla vajalik täiendav organisatsioonisisene kinnitamisprotseduur, et eesmärgid ei kajastaks vaid keskonnateemasid vedavate inimeste (Rohetiigri kõnepruugis “särasilmad”) nägemust, vaid ka organisatsiooni juhtkonna arusaama. Kuid vaatamata sellele, et kõik sihid pole lõplikud, on need organisatsioonide jaoks siiski orientiiriks, mille alusel tegutsema hakata. 

Kui soovida ühisosa ja üldistust leida, siis pea kõigi organisatsioonide jaoks on oluline vähendada CO2 jalajälge, tegeleda jäätmete probleemi ja energiatõhususega. Samuti tekkisid esimesed koostöövõimalused organisatsioonide vahel, kes on ühises tootmis- või tarneahelas, nagu näiteks Agrone, Tere ja Coop. Positiivse üllatusena on mitu organisatsiooni oma eesmärgiks võtnud toidu raiskamise probleemile lahenduse leidmise, mis saab olema üks järgmise aasta üksikisikutele suunatud kampaania fookus. Huvitav saab olema jälgida, kuidas lähenevad keskkonnasõbraliku ja -teadliku linnaruumi loomisele Ülemiste City ja Wolfscape. Samuti saab olema põnev teada saada, kuidas Hoolekandeteenused jõuab keskkonnasõbraliku majapidamise loomiseni ja millised komponendid selles on. Olulise teemana tõstatati paberarvete saatmine ja paberdokumentide arhiveerimine. Samuti standardiseeritud pakendi loomine, mis vähendaks oluliselt transpordi mahtu. 

Üheks Rohetiigri lähenemiseks on lisaks keskkonnateemadele keskenduda piirangutele, mis võivad takistada ettevõttel rohepööret tegemast. Keskkonnateemad võivad küll olla sisult olulised, kuid kui organisatsioon ei tule kaasa, siis eesmärke ei täideta. Selleks pidid organisatsioonid tuvastama, mis on nende sisemised piirangud, mis takistavad keskkonnaeesmärkide elluviimist. Näiteks üheks levinumaks takistuseks on töötajate teadlikkus. Ei piisa, et roheteemad on olulised ainult keskkonnateema eestvedajate ja juhtkonna mõtetes, kuigi seegi on hea algus – need peavad olema osa organisatsiooni kultuurist. 

Keskkonnateemad ja bränd
Rohetiigri Akadeemia proovib keskkonna- ja jätkusuutlikkuse teemasid vaadates lähtuda organisatsioonist kui tervikust. Üheks organisatsiooni identiteedi osaks on bränd, mida organisatsioonid ei ole enamasti sidunud jätkusuutlikkuse temaatikaga. Silke Lieser viis läbi töötoa organisatsiooni brändiidentiteedi täpsustamiseks. Tema peamiseks sõnumiks oli, et kui brändi käsitletakse sageli organisatsiooni visuaalse identiteedina, siis tegelikult saab läheneda sügavamalt ja brändi vaadata kui organisatsiooni olemust – ja jätkusuutlikkust ühe selle osana. Kui teha süstemaatiliselt tööd organisatsiooni olemuse defineerimisega, siis see saab vundamendiks, millele saab nii organisatsiooni välis- kui ka sisemine kommunikatsioon baseeruda. Brändiidentiteet saab olla ka vahend, mille läbi organisatsioon jätkusuutlikkuse teemasid arendab. Silke sõnumiks oli ka, et teadlike tarbijate (conscious consumers) osa kogu elanikkonnast on järjest suurenemas ja kui organisatsioon on enda olemuses (mitte ainult roheliseks võõbatud kommunikatsioonis) jätkusuutlik, siis on võimalik seda tarbijagruppi kõnetada.  

Kus me asume suures pildis?
Päeva lõpetas Grete Arro ettekandega “Kus Sa asud suures pildis?”  Ettekanne andis hea arusaamise, kui massiivsed muudatused vajalikud on (#muutatulebkõike) ja kui keeruline on neid läbi viia. Kuigi räägitu sisu ei olnud meeldiv – kas võimalikust kliimakatastroofist rääkimine saabki meeldiv olla – andis see hea konteksti, miks Rohetiiger olemas on. Need rohemuudatused, mida Rohetiigriga ühinenud organisatsioonid on ellu viimas, on vajalikud, sest alternatiivi ei ole. 

Grete on hariduspsühholoog ja ta viis kokku keskkonnapildi ja meie psühholoogilised mehhanismid, mis teevad suuremahulise rohe-muudatuse elluviimise keeruliseks. Inimestel on kahte liiki püüdlusi. Ühed on suunatud majanduslikule edule, atraktiivsusele, sotsiaalsele tunnustusele jne (ehk hedonia). Teised motivaatorid on suunatud rohkem suhte väärtustamisele, sisemisele arengule ja kogukonnale (ehk eudaimonia). Kusjuures huvitav on see, et kollektiivselt hedonia-põhiseid eesmärke taga ajades ohustame me ka lisaks elukeskkonna jätkusuutlikkust ning uuringud näitavad, et hedonia-eesmärkide saavutamine ei too ka üksikisiku tasemel püsivat psühholoogilist tegelikult heaolu.

Järgmised sammud 
Pärast intensiivset viimast paari kuud on Rohetiigri Akadeemia osalejad puhkuse ära teeninud ja pühadeperioodil on Rohetiigri Akadeemia puhkerežiimil. Järgmised kohtumised toimuvad jaanuari lõpus. Nüüd kus pilootorganisatsioonid on eesmärgid seadnud, jätkame nende täitmiseks võimalike lahenduste ja tegevuste/projektide ideede genereerimisega.

Rohetiiger kõneleb

Teisel Rohetiigri teadlaste paneeli kogunemisel käsitleti põllumajanduse teemasid

Rohetiigri teadlaste paneeli teisel kohtumisel arutasid teadlased väljakutseid ja tulevikusuundi põllumajanduses. Kui esimesel teadlaste paneeli kohtumisel oli teemaks energeetika, siis teisel kohtumisel arutati Eesti põllumajanduses valitsevaid olukordi, et leida viise loodushoidlikuks ja süsinikuneutraalseks tootmiseks. Ettekande tegi Evelin Loit Maaülikoolist, kes tutvustas põllumajanduse muutusi viimase 30 a lõikes, hetkeolukorda ja tulevikusuundi. Eestis moodustab pindalast põllumaa umbkaudu […]

Loe edasi >>

Viiteid uute teadmiste saamiseks

1. aprillil toimub Tallinna Ülikooli eestvedamisel järjekordne rohepöörde foorum, kus esinevad Tallinna Ülikooli rohepöörde foorumil TLÜ jätkusuutliku arengu prorektor Helen Sooväli-Sepping ja TalTechi rektor Tiit Land. Vestlust juhib Mart Soonik. Foorum keskendub sellele, milline on ülikoolide roll rohepöörde läbiviimisel ühiskonnas. Rohkem infot ja lingi osalemiseks leiad siin: https://www.tlu.ee/sundmused/tlu-rohepoorde-foorum Käimas on olulised läbirääkimised ehk triloogid Euroopa […]

Loe edasi >>

Mis ajendas ettevõtteid liituma Rohetiigri esindusorganisatsiooniga?

Tänaseks on Rohetiigri esindusorganisatsiooniga liitunud juba pea 40 ettevõtet ning jätkame uute liikmete tutvustamisega. Küsisime ettevõtete juhtidelt põhjuseid, miks nad otsustasid Rohetiigriga liituda. Kaarel Ots, Nasdaq Tallinna börsi juht: Näen oma töös üha enam, kuidas investeerimine ja väärtused käivad käsikäes. Peamiselt on selle taga raketina kõigi teadvusse jõudnud ESG ja kestliku (sustainable) finantseerimise tõus. BlackRocki […]

Loe edasi >>

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Nõustun