Tulevikusuunajate mõttekoda
Rohetiigri tulevikusuunajate mõttekoja eesmärk on luua Eestile loodussõbralik, tulevikutehnoloogiatel põhinev ja realistlikult teostatav majandusvisioon aastaks 2035. Mõttekoda toetab kord kuus arutelusid pidav varieeruva koosseisuga majandustoimkond, kus lisaks püsiliikmetele on arvukalt vabakuulajaid ja iga teema käsitlusel kaasatakse valdkonda sügavuti tundvaid ettevõtjaid ja spetsialiste.
Taastav ja tasakaalus majandus lähtub ringmajandusest, energianeutraalsusest, taastumatute ressursside kasutamise vältimisest ja jäätmevabadusest. Samas ei ole eesmärgiks kasvu peatamine, vaid majandustegevuse muutmine keskkonnaprobleeme lahendavaks.
Rohetiiger püüab aidata kaasa senise majanduspoliitika mõtteviisi paindlikumaks ja loodussõbralikumaks muutmisel praktilisel ja realistlikul, kuid siiski ambitsioonikal moel.
Mõttekoja liikmed:
Rohetiigri tulevikusuunajate mõttekoja liikmed:
- Agrone
- Alexela
- Bepco
- Bolt
- Coop Eesti Keskühistu
- Cronimet
- eAgronom
- Estanc
- LHV pank
- Nordecon Betoon
- Pluss arhitektuuribüroo
- RagnSells
- Tere AS
- Utilitas
- Vestman Energia
Lisaks osalevad Ando Leppiman ja Maive Rute.
Mõttekoja seisukohad
Ettevõtjate seisukohti valideerivad teadlased
Rohetiigri Teadlaste paneel kutsuti kokku 2021. aasta alguses eesmärgiga üle vaadata ja anda tagasiside Tulevikusuunajate mõttekoja ettepanekutele ja seisukohtadele ning vajadusel nende täiendamiseks. Arutelude senised tulemused edastati novembris Rohepöörde ekspertkomisjonile juhile Lauri Tammistele, et komisjon saaks oma ettepanekute väljatöötamisel neile toetuda. Metsanduse arutelu tulemused edastati veel ka keskkonnaministeeriumile metsanduse arengukava koostamise käigus juba käesoleva aasta juunis.
LOE TEADLASTEPANEELIST LÄHEMALT
Uudised
Hiljuti kirjutasime sellest, et Rohetiigri esindusorganisatsiooni liikmed Cronimet koos sõsarettevõttega Eesti Vanapaber ja Dimedium loobuvad suurklientidele ja partneritele tehtavatest jõulukinkidest ja annetavad selleks mõeldud raha Rohetiigri projektidega seotud teadlaste tänamiseks ja nende töö edendamiseks. Teeme veidi lähemalt tutvust teadlastega, kes Rohetiigri seisukohti valideerida aitavad. Rohetiigri Teadlaste paneel kutsuti kokku 2021. aasta alguses eesmärgiga üle vaadata […]
Ragn-Sellsi arendajad on koostöös Eesti teadlastega leiutanud ainulaadse lahenduse, kuidas Ida-Virumaal mägedes seisvast põlevkivituhast välja võtta ülipuhast kaltsiumi. Selleks, et keskkonda koormates ei peaks maa seest enam välja kaevama nii palju värsket toorainet, vaid värvide, paberi, akende, põrandakatete ja veel paljude muude igapäevaelus vajaminevate asjade tootmiseks saaks edaspidi taaskasutada jäätmetest tehtud materjali. Kuid see ei […]
15. oktoobril toimus Tartu Ülikooli Chemicumis hübriid arutelu maavarade teemal, mille juhatasid sisse Tartu Ülikooli rakendusgeoloogia professor Alar Rosentau ja Tallinna Tehnikaülikooli Maavarade- ja rakendusgeoloogia osakonna juhataja Rutt Hints. Arutelust võtsid osa Rohetiigri teadlaste paneeli liikmed, Tartu Ülikooli geoloogia osakonna juhtivteadlased, magistriõppe tudengid ja Eesti Geoloogia Seltsi esindaja. Arutelu aluseks olid Rohetiigri majandustoimkonna koostatud seisukohad […]
Rohetiigri esindusorganisatsiooni liikmed vanametalli ringmajandusettevõte Cronimet koos sõsarettevõttega Eesti Vanapaber ja veterinaarravimite, põllumajandus- ja lemmikloomatoodete hulgimüüja Dimedium loobuvad suurklientidele ja partneritele tehtavatest jõulukinkidest ja annetavad selleks mõeldud raha Rohetiigri projektidega seotud teadlaste tänamiseks ja nende töö edendamiseks. „Igal aastal kulutatakse Eestis mõtlematult sadu tuhandeid eurosid ettevõtete jõulumeenetele, milleks on tihti odavamapoolsed ning keskkonnale mitte just […]
Äsja avalikustas Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) värske uuringu: Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas, millest selgus, et Eestlased raiskavad aastas 84 000 tonni toidujäätmeid. Keskkonnaministeeriumi tellitud värskest uuringust selgus, et Eestis tekib aastas 167 000 tonni toidujäätmeid, millest ligikaudu 84 000 tonni moodustab raisku läinud toit ehk toidukadu. Lisaks toodi uuringus välja, et […]
Mihkel Kangur selgitab väga lihtsalt ja arusaadavalt, mis on kliimamuutuste taga, mida see planeedile tähendab ning millisel seisukohal on teadlased.
28. aprillil kogunes Rohetiigri teadlaste paneel juba kolmandat korda. Sedapuhku arutati läbi Rohetiigri majandustoimkonnas koostatud seisukohad toidu tootmise ja jaotamise teemal. Sissejuhatuseks tutvustas Evelin Piirsalu SEI Tallinnast, peatselt valmivat analüüsi toidu raiskamisest ja vähendamise võimalustest Eestis ning Liina Kimmel rääkis toiduainetööstuse keskkonnamõjude vähendamisest Nordic Milk OÜ näitel. Kuna Rohetiiger käivitab parajasti kampaaniat “Hoiame head toitu”, […]
Rohetiigri teadlaste paneeli teisel kohtumisel arutasid teadlased väljakutseid ja tulevikusuundi põllumajanduses. Kui esimesel teadlaste paneeli kohtumisel oli teemaks energeetika, siis teisel kohtumisel arutati Eesti põllumajanduses valitsevaid olukordi, et leida viise loodushoidlikuks ja süsinikuneutraalseks tootmiseks. Ettekande tegi Evelin Loit Maaülikoolist, kes tutvustas põllumajanduse muutusi viimase 30 a lõikes, hetkeolukorda ja tulevikusuundi. Eestis moodustab pindalast põllumaa umbkaudu […]
Teele Pehk, vabakonna suuna vedaja Rohetiigri üks neljast strateegilisest suunast on vabakond. Meie missiooni vaatest on kolmandas sektoris kõige olulisemad liitlased keskonnateemade ja kestliku arenguga laiemalt tegelevad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted. Keskkonnaühendused on Eestis ühed aktiivsemad ekspertorganisatsioonid, millel aastakümnete pikkune ajalugu. Toimivad mitmed eri eesmärgiga võrgustikud: Eesti Keskkonnaühenduste Koda esindab keskkonnakaitse huve avaliku sektori suunal, […]