Energia teekaart

Energia teekaardi eesmärk on katta aastaks 2030 enamik siseriiklikust soojuse ja elektri vajadusest Eestis toodetud taastuvenergiast.

Teekaart aitab Eesti riigil jõuda naaberriikidega võrdväärsesse konkurentsi, kus taastuvenergia projektide kiirendamiseks on tehtud vajalikke regulatiivseid muudatusi. Lihtsustatult öeldes, kui me ei kiirusta, siis varsti ei mahu Eesti tuule- ja päiksepargid enam meie avatud taastuvenergia turule ära ja me sõltume naaberriikide toodetud elektrist ehk me hakkame importima elektrit sisse ja raha läheb riigist välja.

Teekaardi kesksed sõnumid:

• Me vaesume Eesti riigina kiiresti, kui me oma elukorraldust ja suhtumist loodusesse ei muuda. Meil on igal aastal vähem seda, mis on meie enda eksistentsiks vajalik ja tähtis – vähem metsa, õhku, vett, loomi, kalu, putukaid, isetaastuvaid looduskooslusi ja muud. See vaesumisprotsess toimub järjest kiirenevas tempos ja see on palju olulisem probleem kui majanduskasvu või rahalise jõukuse kahanemine. Sest see mõjutab kõigi inimeste heaolu ja elukvaliteeti, mida on rahas raske otseselt mõõta – tervist, vaimset, emotsionaalset ja füüsilist rahulolu ning õnnetunnet.

• Kui järgida Rohetiigri energia teekaardi soovitusi, on aastaks 2030 võimalik katta enamik Eesti soojuse ja elektritarbimisest taastuvate allikatega.

• Tarbimisele peale maksmine on keskkonna mõistes vales suunas liikumine. Sestap tuleb energiahüvitise maksmisele seada kindel ajapiir, maksta hüvitist ainult neile, kelle puhul see tõesti on hädavajalik ning siduda hüvitise maksmine kohustusega investeerida energiatõhususse. Reguleeritud ja fikseeritud elektrihinda kasutada vaid lühiajalise meetmena.

• Oluline on jätkata riiklike renoveerimistoetustega ja neid suurendada, seejuures tuleb elamute ja kortermajade puhul toetada lisaks renoveerimispakettidele ka üksikuid energiasäästumeetmeid.

Ehituse teekaart

Eesti CO2 heitmest moodustab pea 50% ehitus- ja kinnisvarasektor. Rohetiigri ehituse teekaart seab eesmärgiks vähendada heitmeid 85% aastaks 2040. Sektori saastet aitavad vähendada peamiselt ehitatud ruumi parem planeerimine, tiheasustus ja hoonete CO2 mõõtmine.

CO2 emissiooni peamiseks põhjuseks valglinnastumine. Eesti on Euroopa üks enim autostunud ja üks kõige raiskavama maakasutusega riike. Lisaks on meil kõige enam kaubanduskeskuste ruutmeetreid. Planeerides pikki distantse hoonete vahel, linnas või maal, oleme muutunud autost sõltuvaks. Autokeskne planeerimine on tekitanud omakorda äärmiselt suure transpordisektori jalajälje.

Teiseks kõrge CO2 emissiooni põhjuseks on meie hoonete väga suur energiakulu. Hoonete puhul soovitab teekaart eelistada olemasolevate hoonete renoveerimist ja uuskasutust uute hoonete rajamise asemel. Renoveerimislaine sõltub aga stabiilsest rahastusest, mis aitaks seniste nobedate näppude vooru asemel tagada stabiilse turu ja paindlikumad hinnad.

Ehituse teekaardi visioon: aastal 2040 elab enamik Eesti elanikest tihedalt asustatud linnades, kus paljud eluks vajalikud sihtpunktid asuvad veerandtunnise jalgsikäigu, ratta- või ühissõidukisõidu kaugusel. Uued ehitised ja kvartalid paiknevad enamasti bussi-, rongi- ja trammiühenduste läheduses ja sinna pääseb hõlpsalt ligi autota. Aastal 2040 on Eesti inimestel taskukohane kodu rajada. Ehitatud ruum on inimestele tervislik. Loodus ei lõppe seal, kus algab linn. Lineaarpargid aitavad inimestel omal jõul liikuda, kauem ja tervemalt elada. On 15 minuti linnad ja ühe tunni Eesti. Ehitussektori tootlikkus on tõusnud kolm korda ja ületab Euroopa keskmist. Ehitamine on ringmajanduslik.