Tulevikus ei ole võimalik keskenduda vaid senisele kitsale majandusarvestusele. Kaasata tuleb tasakaalustavaid mõõdikuid, kirjutab Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhataja Andrus Treier.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhataja Andrus Treier

Viimasel ajal räägitakse, et ESG ja kestlikkusaruandlusega seotud aspektide olulisus hakkab moest minema ning korporatsioonid, aga ka riigid taganevad võetud kliimaneutraalsuse kohustustest. 

On arusaadav, et uudsed tehnoloogiad ja täiendavad nõuded peavad olema kasutusele võetud nii, et sotsiaalmajanduslikult oleks mõjud aktsepteeritavad ega viiks pankrottide ja kõrgetest toidu ning baasteenuste hindadest (nagu elekter ja toasoojus) tulenevalt enamuse vaesuseni. See aga ei tähenda, et tervikuna ei peaks liikuma parema tasakaalu poole, arvestama looduse ja elurikkuse taluvuspiire ning nendega seotud keskkonnanäitajaid ka tuleviku majandusotsuseid planeerides. 

ESG aruandlus on tulnud, et jääda ja andmete kogumine oma tegevuse mõjudest ülevaate saamiseks on esimene sammuke õiges suunas. Seejuures on Eesti tugevus andmerikkus, vilumus andmete põhjal paremaid otsuseid teha ning uusi ärimudeleid käivitada.

Looduskapital on väärtuslik, kuid keeruliselt mõõdetav

Suurim raskuskoht olemasolevas majandusmudelis on pikaajaliste negatiivsete (või positiivsete) keskkonna ja sotsiaalsete mõjude sidususe puudumine majanduslike näitajatega, mis kipuvad keskenduma lühiajalisele kasumile. 

Viimane on küll loogiline, kuna tänane kasum võimaldab uusi investeeringuid, kuid teha seda pikas vaates inimeste ja looduse tuleviku arvel ei saa olla laiemalt aktsepteeritav. Veelgi enam, keskkonnamõjude arvestamine kliimariskide võtmes on teema, millega aina enam ettevõtjad, riigid, omavalitsused ja inimesed silmitsi seisavad.

Rahvusvahelised analüüsid näitavad, et majanduslik või toodetud kapital (produced capital) on viimastel aastakümnetel oluliselt kasvanud. Mitu korda vähem, kuid siiski on kasvanud ka inimkapital (human capital) ehk heaolu tervikuna, sealhulgas sotsiaalsed-, kultuurilised- ning terviseteenused. 

Samal ajal on looduskapital (natural capital) vähenenud ja seda koguni ligi poole võrra. Kusjuures sellised mudelid ei arvesta kogupilti − eelkõige vaadeldakse siin n-ö bioloogilisi ja hinnatava (turu)väärtusega varasid nagu eluskari või kalavarud, mitte aga kogu looduse kui ökosüsteemi teenuseid tervikuna.

Maailma Majandusfoorumi andmetel sõltub loodusest rohkem kui pool maailma majanduse tulemustest. Riskide reaalsele adumisele aitab kaasa, et järjest enam muutuvad tõrked ökosüsteemide töös elulisteks probleemideks alates antibiootikumide resistentsusest ja mitmesugustest tervisehädadest kuni vee- ja kalavarude või metsa ja muude looduskoosluste kadumisest tuleneva otsese kahjuni. 

Ühest küljest on hea, et oskame järjest paremini hinnata looduse tervisest tulenevaid riske ja arvestada nendega ettevõtete tegevuses, kuid kuid selleks, et saaksime looduse majandusotsustesse lülitada, tuleb kvantifitseerida selle rahaline väärtus.

Kui tasuvusarvestused taastuvenergeetikas või isegi süsinikuheite määratlemine on suhteliselt arusaadavad mõisted, siis ökosüsteemiteenuste varaklassi väärtuse arvutamine on ülimalt keeruline. Täna räägime alles vajalike andmete, tehnoloogiate ja mudelite kujundamisest, mis võiks tulevikus luua aluse nende majandusmudelitesse integreerimiseks.

Paljud teadlased tõdevad samas, et on rida tundmatuid näitajaid, mida me täna veel ei tea, et me ei tea (riigikaitses kasutatud ka mõistena unknown unknowns) või ka looduse iseväärtus (looduse väärtus iseeneses, sõltumata sellest, on ta inimesele kasulik või mitte).

Tasakaalus majanduse foorum

Utilitas Eesti juhatuse esimees Robert Kitt esineb 8. novembril 2024 Tallinnas Kultuurikatlas Tasakaalus majanduse foorumil „Elevant toas“, kus arutatakse koos ülemaailmselt tunnustatud konsultantidega uute majandusmudelite üle ja vaetakse rohepööret kui ärivõimalust.

Loe lähemalt programmist ja registreeri SIIN.

Loe täispikka artiklit Äripäevas.