Ligikaudu kolmandik maailmas toodetud toidust läheb raisku. Kõige rohkem visatakse toitu prügikasti kodumajapidamistes, aga loomulikult on palju toidu ja toiduainete raiskamist ka tootmisel, käitlemisel ja turustamisel.

Miks see probleem on? Toiduainete teekonnal tootmisest taldrikule on igas etapis kulutatud erinevaid ressursse: maad, vett, energiat ja tööjõudu. Meie koduplaneedil on aga piiratud ressursid, mistõttu on iga jäätmetesse jõudnud toidu kilogramm on üsna  suur keskkonnakahju. Hoides toitu hoiame planeedi elukeskkonda.

Rohetiigri eestvedamisel on paljud ettevõtted pannud õlad kokku et läbi teadlikkuse tõstmise viia ellu muudatusi toiduainetööstuse igas etapis. Eesmärk on vähendada toiduraiskamist tootmises, käitlemises ja turustamises, aga ka tarbijate seas. Kampaania „Hoiame head toitu“ kutsub kõiki kandma hoolt selle eest, et väärtuslik ja hea toit jõuaks meie taldrikutele ja sealt kõhtu, ega lõpetaks olmeprügi seas jäätmejaama põletusahjus.

Toiduraiskamise numbrid ja faktid

Olukord maailmas

  • Euroopa Komisjoni poolt tellitud uuringu kohaselt tekkis 2012. aastal toidujäätmeid hinnanguliselt 173 kg inimese kohta aastas.
  • Ligi kolmandik toodetud toidust läheb raisku.
  • Toitu raisatakse tootmise- ja tarneahela igas etapis alates põllumajandusest kuni tarbimiseni:
    • 53% kodumajapidamistes
    • 19% toiduainetööstuses
    • 12% toitlustusasutustes
    • 11% tootmises
    • 5% kaubanduses

Olukord Eestis

Kahjuks näitavad uuringud, et toidujäätmete teke ja toidu raiskamine on Eestis samuti suur probleem. Peatselt avalikustab Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI) täpsemad arvud, milline oli toidujäätmete teke Eestis 2020. aastal. Aga seni saame toetuda varasematele uuringutele.

  • 2015. aastal valminud SEI uuringust selgus, et enim Eesti toiduainetööstuses, toitlustuses, kaubanduses ja kodumajapidamistes tekib ligi 100 000 tonni toidujäätmeid aastas.
  • Enim toidujäätmeid tekib ja läheb raisku kodudes. Kodumajapidamistes tekkis toidujäätmeid kokku ligikaudu 70 000 tonni aastas. Ära visati 25 000 tonni.
  • Eesti leibkondades tekkis keskmiselt 130,4 kg toidujäätmeid aastas (2,5kg nädalas), millest 36% moodustas toit.
    • Seega raiskab Eesti leibkond toitu keskmiselt 46,9 kg aastas.

 

 

Olukord kodudes

  • Eesti inimene tekitas kodus aastas keskmiselt 54 kg toidujäätmeid, millest raisatud toit moodustas ligi 20 kg. Kahjuks on toidu raiskamine veelgi kasvanud, inimese kohta kodudes tekkiv toidukadu isegi ligi kolmandiku võrra. 
  • Kõige rohkem tekitasid toidujäätmeid lastega pered. Samuti üksi elavad noored inimesed ja noored lasteta paarid. 
  • Enim läheb raisku aed- ja juurvilju ning valmistoidu jääke. Suure osa toidukaost moodustavad ka puuviljad ja marjad ning piim ja piimatooted. 
  • Peamiseks äraviskamise põhjuseks on toidu riknemine, selle tõttu visatakse toit ära ligi pooltel juhtudel. 
  • Üheks põhjuseks on ka metaboolne toidu raiskamine. See tähendab liigsöömist, kus inimesed tarvitavad toitu suuremates kogustes kui seda neile füsioloogiliste vajaduste jaoks vajalik on.

TESTI ENNAST

Kuidas toiduraiskamist vältida?

Kuna üks levinuim toidu äraviskamise põhjus on riknemine, tundub, et toitu ostetakse ikka kokku rohkem kui jõutakse enne säilimistähtaja saabumist ära süüa. Selle vältimiseks tasuks:

  • Mõtle läbi menüü ja planeeri toidukorrad. 
  • Tee ostunimekiri, arvestades, mis on juba kodus olemas on. 
  • Kasuta valmis toidud ära uutes roogades 
  • Tea „kõlblik kuni“ ja „parim enne“ erinevust. 
  • Säilita toitu õigesti. Hoia külmiku temperatuur vahemikus 1–4 °C ja sügavkülmiku temperatuur –18 °C juures. Sügavkülmuta.
  • Tõsta uuemad tooted külmikus ja kapis tahapoole ning vanemad ettepoole. 
  • Kui toidujäätmed siiski tekivad ja neid vältida ei õnnestu, kogu neid eraldi ja komposti oma koduses kompostris. Segaolmejäätmete hulka toidujäätmeid visata ei tohi.  

Planeeri toiduoste, säilita õigesti, kasuta ülejääke, komposti toidujäätmeid.

Loe lisaks Keskkonnaministeeriumi Austa toitu jäägitult algatuse juures olevaid  häid nõuandeid ja viiteid uuringutele.

Toit on väärtuslik ressurss, mis väärib hoidmist

  • Et saada kilogramm mett, töötavad 500 mesilast 4 nädalat ja läbivad teekonna, mis on võrreldav 3 tiiruga ümber maakera.
  • Eesti inimene sööb aastas keskmiselt 6,3 kg jäätist, kuid selle koguse jäätise tootmiseks kulub 9166,5 liitrit vett.
  • Leiva tegemine võtab aega 20 tundi, saia valmistamine 3 tundi. Iga päev toodavad suuremad pagaritööstused kokku üle 100 tuhande paki leiba ja ligi 200 tuhat pakki saia.
  • Juustu augud tekivad bakterite elutegevuse tulemusena. Juustu küpsemine võtab aega vähemalt 30 päeva, kõvajuustudel võib valmimiseks kuluda ka kuni kolm aastat.
  • Suvel toodetakse jäätist ööpäev läbi kolmes vahetuses. Päevas läheb vabrikust välja ca 40 tonni jäätist, mis Väikese Tomi pulgajäätistesse rehkendatult teeks 666 000 tükki.
  • Apelsinimahla toodetakse spetsiaalsetest mahlaapelsinidest. Ühe liitri apelsinimahla valmistamiseks kulub 10 apelsini.
  • Porgand kasvab kuni 4 kuud aga ananass ja banaan kasvavad 3–5 aastat.

Kuidas liituda?

Kampaania logo märk

Lae fail alla siit

Kampaania raamistik

Lae fail alla siit

Vaatad hetkel spetsiaalselt välja töötatud disainiprintsiipi ja piimapaki kujundust, mille loojaks on reklaamiagentuur Zavod. Disainiprintsiip on vabalt kasutamiseks kõikidele Rohetiigri programmis osalevatele partneritele. Kui soovid oma kampaania jaoks täiendavaid kujundustöid ja visuaale, on Zavod lahkelt valmis eri hinnakirja alusel aitama! Selleks võta ühendust zavod@zavod.ee

Kuidas panna ettevõttes asjad paremini toimima?

  • Teadvusta probleemi
  • Aita teha teavitustööd oma töötajate, partnerite ja klientide seas
  • Liitu Rohetiigri poolt ellu kutsutud „Hoiame head toitu“ kampaaniaga. Tegu on avatud kampaaniaga, millega on teretulnud liituma kõik, kes soovivad panustada toiduraiskamise vähendamisse.
  • Tööta välja oma sõnum, mis kõnetab just sinu sihtrühma ning jälgi, et see läheks kokku kampaania üldsõnumiga ja innustaks käitumist muutma.
  • Levita kampaania sõnumeid oma kanalites

15-sse Toidupanka Eestis jõuab igapäevaselt hulgaliselt annetatud toitu. See on toit, mis on täiesti söödav. Sel viisil toetatakse abivajajaid inimesi ja säästetakse ka looduskeskkonda. Päästetud toit moodustab umbes 90% Toidupangani jõudvast toidust.

Igal nädalal toidupank enne toidu annetamist kontrollib, sorteerib ja pakib toidu valmis 14 000 perele.

Igal ettevõttel, kes tegeleb toiduga, on võimalus toitu päästa annetades söögikõlbliku ja üle jääva toidu Toidupangale.

Kui sinu ettevõttel on toiduaineid, mis ei lähe müügiks, kuid on igati tarbimiskõlblulikud, siis anneta need kohalikule toidupangale.

Toidu päästmine

Mida annetada?

Tooteid, mille „parim enne“ või „kõlblik kuni“ säilivuskuupäev on kätte jõudmas.

Tooteid, mille “parim enne” säilivuskuupäev on möödas.

Tooteid, mille pakend või etiketil olev info on vigane, toode ise aga kõlblik ja tervislik.

Tooteid, mis jäävad hooajast üle ja üksikuid tooteid.

Puu-ja köögivilju.

Miks mitte ka hügieeni-, esmatarbe jm tööstuskaupasid.

Kuidas annetada?

Toiduannetuse tegemiseks võtke ühendust toidupanga koordinaatoriga, kuhu soovite annetust teha. Koos leitakse lahendus, kuidas kõige mugavamalt toit Toidupangale toimetada.

Toidupankadel on tegevusload võtmaks vastu “kõlblik kuni” ja “parim enne” märgistusega ning sügavkülmutatud tooteid

Nõuanded, kuidas toitu paremini hoida

Planeeri ja säilita

LOE LÄHEMALT

Kasuta ülejääke

LOE LÄHEMALT

Komposti

Komposteeri- hoia toitu

LOE LÄHEMALT

Uudised

Kaasa löövad ja eeskuju näitavad juba paljud

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Nõustun