Kliimaeesmärkide plaanipärane täitmine Eestis on vajalik, kuid see ei saa toimuda majanduse konkurentsivõime vähendamise hinnaga, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina Äripäevas.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina

Milliseid muutusi toob Eestis kaasa kliimaeesmärkide täitmine ja rohelisema majanduse poole liikumine? Milline näeb meie majandus nende sammude tulemusena välja 15 aasta pärast?

Keerates ajaratast samavõrra tagasi, mahub 15 aastasse ülemaailmne finantskriis, Euroopa võlakriis, koroonapandeemia, energiahindade järsk tõus koos kiire inflatsiooniga ning kokku juba neli majanduslanguse aastat Eestis. Lisades juurde sõjad ja riikidevahelised konfliktid, populismi ja paremäärmusluse tõusu, on kokkuvõttes olnud ootamatusi ja ebakindlust väga palju.

Isegi mõne aasta peale ette majandusprognoose teha on kaunikestki keeruline. Ajas kaugemale vaadates muutuvad need veelgi ebatäpsemaks. See aga ei tähenda, nagu poleks vaja pikemalt ette vaadata. On ju teada-tuntud mõte, et ka halb plaan on parem kui üldse ilma plaanita tegutseda.

Kaalul on konkurentsivõime

Kui palju peaks Eesti kliimaeesmärkide täitmisega üldse pingutama, kui meie osakaal maailma kasvuhoonegaaside heitmetes on vaid 0,03%?

Kuigi Eesti heitmete maht sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kohta on kiiresti vähenenud ja on väiksem maailma keskmisest, on see Euroopa Liidu (EL) keskmisest suurem. Üle-eelmisel aastal olid Eesti kasvuhoonegaaside heitmed inimese kohta suuremad nii ELi kui ka maailma keskmisest.

Tasakaalus majanduse foorum

8. novembril toimub Tallinnas Kultuurikatlas tasakaalus majanduse foorum „Elevant toas“, kus arutatakse koos ülemaailmselt tunnustatud konsultantidega uute majandusmudelite üle ja vaetakse rohepööret kui ärivõimalust.

Loe lähemalt programmist ja registreeri SIIN.

Heitmete mahud on maailmas väga erinevad, nagu ka kliimaneutraalsuse suunas liikumine. Seetõttu erineb ka üksikute riikide ja nende kogumõju maailma kliimale.

Samas on enamik meie väliskaubandusest seotud riikidega, kus nõutakse järjest rohkem jätkusuutlikke ja kliimaeesmärke täitvaid kaupu ja teenuseid. Investorid ei ole enam nõus finantseerima keskkonda kahjustavaid tegevusi ning ka Eesti inimesed muutuvad keskkonna teemades aina nõudlikumaks. Niisiis sõltub ettevõtete konkurentsivõime üha rohkem kliimasõbralike ja jätkusuulike kaupade ja teenuste tootmisest.

Kliimaeesmärkide plaanipärane täitmine Eestis on vajalik, kuid see ei saa toimuda majanduse konkurentsivõime vähendamise hinnaga. Eesti suurettevõtted tunnetavad küll jätkusuutlikkusega seotud muutuste mõju, kuid Swedbanki selle aasta tööstusuuringu järgi on 79% ettevõtete põhifookus esmalt siiski efektiivsuse kasvatamisel. Teisel kohal on tootearendus, seejärel mahtude kasv, uutele turgudele sisenemine ning alles viiendana tuleb süsiniku jalajälje vähendamine (23% ettevõtetest).

Valem jääb samaks

Heitmete vähendamiseks toimuvad suuremad muutused energiasektoris, töötlevas tööstuses, transpordis ja liikuvuses laiemalt, samuti ehituses ja elamumajanduses ning põllu- ja metsamajanduses. Kokkuvõttes mõjutab see suuremat osa Eesti majandusest, kuid täpsemat mõju on veel vara hinnata.

Energiatootmise ja veonduse tootmismahud on vähenenud. Näiteks on elektri tootmismaht 11 aasta taha jäänud tipust kukkunud enam kui poole võrra, kuid samal ajal on selle import poole võrra suurenenud. Prognoosi kohaselt suureneb pikemas vaates elektrienergia tarbimine.

Veondus on saanud löögi nii üldisest nõudluse nõrgenemisest kui ka Venemaa kaubavedude katkemisest. Selle sektori osakaal Eesti majanduses on praeguseks oluliselt langenud.

Töötleva tööstuse tootmismaht on vähenenud juba üle kahe aasta ning on kukkunud kuue aasta taguse tasemeni. Sealt taastumine võib kaua aega võtta.

Nii nagu on Eesti turg praegu liiga väike meie ettevõtete toodetud kaupadele ja teenustele, tuleb meil ka edaspidi eksportida rohepööratud konkurentsivõimelisi kaupu. Rohepöördeks on vaja teha suuremaid tehnoloogilisi ja äriprotsesside muutusi, kuid olulise muutuse toovad ka inimeste valikud toitumise, liikumise ja ka üldisema keskkonnahoiu suhtes.

Eesti majandus läbib küll suurema muutuse, kuid majanduskasvu valem jääb üldjoontes samaks. Mida rohkem suudame rohemajanduse nõuetele vastavaid lõpptarbekaupu ja teenuseid ning ka tootmissisendeid Eestis toota ja mida vähem neid impordiga asendada, seda suuremad majanduskasvu võimalused meil on.

Ühest küljest on rohepööre ettevõtetele suur väljakutse, kuid mida paremini ollakse selleks võrreldes kodumaiste ja välisturul tegutsevate konkurentidega ette valmistatud, seda rohkem äritegemise võimalusi see pakub.

Mitte ainult maksud

Arenguseire keskuse 2023. aasta andmetel on Eesti roheinvesteeringute aastaseks kogumahuks hinnatud umbes 4% SKTst aastani 2030 ja umbes 2% SKTst ajavahemikus 2031–2040. Kui palju läheb kliimaeesmärkide täitmine Eestis tegelikult maksma, on peaaegu võimatu öelda. Kui isegi üksikute suurprojektide (nt Rail Baltic) täpset maksumust ei ole olnud võimalik hinnata, siis ei maksa ka eeldada, et oluliselt mitmetahulisema tegevuse hind oleks selgem.

Riigirahanduses konkureerib rohepööre paljude teiste väga oluliste teemadega – tervishoiu, riigikaitse, hariduse, pensionide, toetuste jm rahastamisega. Seega, surve riigirahandusele kasvab.

Kuigi Eesti valitsussektori tulude osakaal SKTs on OECD keskmise lähedal, jääb see oluliselt alla ELi keskmisele. Maksukoormuse tõstmine ei ole valitsussektori tulu suurendamiseks ainuke lahendus, kuid riigieelarvesse piisava raha tekitamine eeldab Eesti majandusmudeli uuendamist ja selle konkurentsivõime olulist kasvu.

Pinged ja riskid

Kuna kliimaeesmärkide täitmine toob Eesti majanduses kaasa mitmekülgse muutuse, tuleb arvestada ka riskidega. Rohepööre on juba toonud kaasa ning tõenäoliselt suurendab veelgi pingeid maailma suuremate riikide ja majanduspiirkondade – Euroopa Liidu, USA ja Hiina – vahel. See mõjutab ka meid. Mitmed rohepöördeks vajalikud toorained asuvad kas vähestes riikides või siis omavad vaid vähesed riigid nende üle kontrolli.

Rohepööre on väga kallis ja see on paljuski ettevõtete äritegevusele lisakohustus. Pingeid ja riske tekitab see, et riikide toetused selleks on ebaühtlased. Kahjuks on Eesti ettevõtted siin ebavõrdses seisus, mis kahjustab nende konkurentsivõimet.

Kuigi üleminek puhtamale ja heitmevabale majandusele toimub maailmas järk-järgult, on veel keeruline hinnata, kui suurt hinnasurvet selleks vajalike toorainete nõudlus tekitab. Uusi tehnoloogiaid hakatakse kasutusele võtma erineva kiirusega ja need võivad omavahel konkureerida. Kuna kõikide uute tehnoloogiate laialdane kasutamine saab olema uus kogemus, toob see kaasa ka riske.