Transpordisektor on vastutav neljandiku süsinikemissioonide tekitamise eest Euroopas. Kõik ikkagi paljuski fossiilsete kütuste kasutamisele tõttu. Suurima osa selles kasvuhoonegaaside tekitamises annavad individuaalsõidukid, kuid kaupade vedamine tervikuna omab läbi erinevate transpordiviiside (veokid, kaubikud, mereveod) veelgi suuremat kaalu.

Raudteest saadakse praktiliselt kõikjal universaalselt aru kui ühest kõige keskkonnasõbralikumast ja jätkusuutlikumast transpordist ning raudteede eelisarendamisest maanteedesse panustamise asemel, on aasta aastalt saamas ka üha suurem prioriteet nii Euroopa majandusruumi kui ka riikide endi jaoks. Kõike ikka selleks, et meil õnnestuks vähendada transpordisektori keskkonnajalajälge (k.a õhusaastet ning müra), suunates inimesi kasutama rohelisemaid lahendusi ja liikumisvõimalusi. 

Rail Baltic Estonia, olles Baltikumi ülejäänud Euroopaga ühendava rahvusvahelise raudtee arendaja Eestis, seisab selliste positiivsete muutuste eesliinil. Ehkki raudtee enda valmimiseni on veel aega, panustab Rail Baltic Estonia juba täna olulisel määral keskkonnateadlikkuse ja kompetentside kasvatamisse. Mitte ühegi Eestis arendatud tervikprojekti puhul pole viidud läbi nii suurt Eesti osa puudutavaid ja laiaulatuslikke keskkonnamõjude hindamisi, uuritud keskkonda, seiratud erinevaid linnu- ja loomaliike, nende elukeskkonda ja käitumist. See võimaldab omakorda paremini mõista meid ümbritsevat keskkonda ja teadvustada selle olulisust ning luua uusi teadmisi tänastele ja tulevastele põlvkondadele.

Vähemoluline pole ka teoreetiliste teadmiste, analüüside, mõjuhindamiste ja uuringute realiseerimine praktikas, millele annavad aluse raudtee projekteerimisega paralleelselt koostatavad ning mõjuhindamistele põhinevad keskkonnakorralduskavad, mille täitmist järgitakse nii ehitustegevuse ajal kui selle järgselt kogu kasutusperioodi vältel. Kõik see loob pretsedenditu praktika ja eeskuju mistahes järgmiste projektide jaoks ning juhatab sisse ajajärgu, kus projektide elluviimisel pööratakse väga suurt tähelepanu just jätkusuutlikkusele läbi kompleksse keskkonnakorralduskava loomise ja rakendamise. Meie püüd on teha keskkonna jaoks asju korrektselt ja arusaadavalt ning laiemas vaates jätkusuutlikult. See tähendab aga hea tasakaalu leidmist inimtegevuse ja looduskeskkonna ning majanduse vahel, kus olulisi negatiivseid mõjusid leevendatakse või kompenseeritakse. 

Pikemas perspektiivis pole raudteeliikluse arendamisele alternatiivi, kui soovime tõesti vähendada transpordisektori keskkonnajalajälge ning luua päriselt võimalusi, mis aitaksid inimestel ka transpordis langetada jätkusuutlikumaid valikuid. Kahtlemata saab pikas vaates raudteest transpordisektori vereringe arter, mille ümber peavad teised transpordiliigid, mille muutmine süsinikneutraalseks on märksa keerulisem, oma ärimudelid ja tegevuse ümber kujundama. Kuigi raudteedel opereerimisest tulenevad emissioonid on juba täna võrreldes teiste transpordiliikidega kaduvväikesed, prognoositakse, et otsesest opereerimisest tulenev süsinikdioksiidi emiteerimine muutub raudteetranspordis olematuks aastaks 2050, selleks ajaks peaks olema täielikult kadunud sõltuvus fossiilsetest kütustest. Individuaalsõidukite ja busside osas pakutakse selleks aga alles aastat 2070. Antud prognoosile tuginedes pole kahtlust selles, kuidas iga täiendava raudtee arendamine transpordisektori rohepöördele kaasa aitab. Ainuüksi üks kaubarongi koosseis Rail Baltical aitaks tulevikus maanteedelt võtta ära 50-100 raskeveokit. Rail Balticale planeeritud 8-12 reisirongikoosseisu päevas võimaldaks teha keskkonnasõbralikuma ja turvalisema valiku sadadel autojuhtidel-reisijatel.

Juhtimine läbi eeskuju

Kui Rail Balticat võib pidada transpordivaldkonna ehitusprojektide osas teatud mõttes teejuhiks, siis oluline on ka iseendale hinnaalandusi mitte teha. Käesoleva aasta oktoobris kolisime oma kontori Avala kvartali büroomajja, mis kannab keskkonnasõbraliku maja märgist – LEED GOLD ning kasutavad 100% rohelist energiat, millest 1/3 pärineb Tallinna suurimast päikesepargist, mis laiub Depo katusel. Tehnoloogilised uuendused teevad büroo kasutajate elu väga mugavaks: nutikad eelvalikutega liftid, automaatika, mis juhib valgust, kütet ja ventilatsiooni vastavalt vajadusele.

Kuigi Rail Baltic Estonia uus kontor täidab juba täna paljusid nn “rohekontori” printsiipe, siis lähema aasta jooksul on kavas ka ametlikult vastav märgis taotleda. Tõsi, et ükski tiitel või märgis ühtegi organisatsiooni ja ettevõtet automaatselt keskkonnasõbralikumaks ei muuda – selle saavutamine nõuab järjepidevat, teadlikku ja süsteemset tegevust, mis peab juurduma iga organisatsiooni kultuuri.