Lennundussektori süsinikujalajälje moodustavad paljud erinevad osapooled, kes peavad jätkusuutlikkuse nimel koostööd tegema. Tallinna lennujaamas, kui nende ettevõtete kohtumispaigas, oleme selles sektoriüleses rohepöördes võtnud eestvedaja rolli ning viimastel aastatel teinud keskkonna ja jätkusuutlikkuse vallas mitu suurt sammu.

Tallinna Lennujaam on kontsern, kus lähtume ÜRO säästva arengu eesmärkidest ja kui lennunduse peamised mõjud on seotud süsinikuheitmete, välisõhukvaliteedi, müra ja looduskeskkonnaga, siis meie jaoks on olulised ka energiatõhusus, puhta joogivee tagamine ja jäätmete vähendamine. Usume, et saavutame seatud sihid läbi teadlike otsuste ja koostöös teiste lennundussektori ettevõtetega. 

Meie süsinikuheitmete vähendamise ja energiatõhususe suurendamise edusammud 

Oleme liitunud ülemaailmselt lennundussektoris tunnustatud Airport Carbon Accreditation (ACA) programmiga, mille raames saame koos paljude teiste lennujaamadega süsiniku vähendamise eesmärke seada ja nende poole liikumist hinnata. Meie oleme seadnud eesmärkideks saavutada süsinikuneutraalsus aastaks 2030 ja kliimaneutraalsus aastaks 2050. Nende eesmärkide saavutamiseks oleme juba palju teinud, kuid pikk tee on veel minna. 

ACA sertifikaadisüsteemis on kuus taset ning lähiajal oleme saavutamas enda püüdluste eest kolmanda taseme sertifikaati. Kuigi enamik lennundussektori süsinikuheitmetest tuleneb lennuoperatsioonidest endast ja  lennujaamade 5% osakaal selles tundub väike, siis arvestades planeedi tulevikku loeb iga panus kliimasoojenemise vähendamisse. ACA sertifikaat annab lennujaamale tunnustuse, et me tõepoolest oleme vähendanud oma süsinikujalajälge ja seadnud sihid selle tegevuse jätkamiseks. Sertifikaati ei anta ainuüksi lubaduste eest, vaid selleks tuleb oma jätkusuutlikkuse teekonda hoolega kaardistada, andmeid koguda ja päriselt mõjusaid samme teha. Arvutuste metoodikat ja täpsust ning kõikide tegevuste aruandlust kontrollib audiitor. 

Lisaks kaugküttele üleminekule ja päikeseenergia osakaalu kasvatamisele tarbimises, on kolmandale tasemele aidanud jõuda maapealse teeninduse masinate liikumine elektritoitele ja töötajate liikumine territooriumil elektritõukerattaga auto asemel. Edasi on meil vaja koostööd tõhustada kõigi partneritega, kes lennujaamas opereerivad. Järgmistel aastatel kaasame partnerite näitajad süsinikujalajälje arvutustesse ja loome ühise strateegia süsinikuneutraalsuse saavutamiseks. 

Kõige hiljutisem suurem muudatus on olnud üleminek kaugküttele Tallinna lennujaamas. Kaugküttele üleminek vähendab meie süsiniku jalajälge pea 20% võrra tänu sellele, et energiaallikaks on taastumatu maavara ehk maagaasi asemel puiduhake, mis on taastuv maavara ja seetõttu ka keskkonnasõbralikum. Jätkusuutlikkuse vaates on kohaliku raie- ja puidutööstusjääkide kasutamine soojuse tootmiseks kooskõlas ka ringmajanduse põhimõtetega, kus kõigile materjalidele leitakse kasutus. 

Oleme lennujaama opereerimisel  rakendanud keskkonnajuhtimise süsteemi, mille kohaselt jälgime loodusressursside tarbimist ja töötame selle nimel, et ressursikasutust vähendada. Energia valdkonnas suurendame päikeseparkide osakaalu, et katta oma energiatarve ja liikuda süsinikuneutraalsuse poole. Käesoleva aasta lõpus, on meie päikeseparkide koguvõimsus üle 4 MW, millega toodame keskmiselt 14% kasutatavast energiast ise ning päikeseparkide arendused jätkuvad, et saavutada 100% taastuvenergia osakaal. 

Puhas vesi on meie südameasi

Kuna lennujaam asub Ülemiste järve kaldal, on meile südamelähedane tagada puhas ja kvaliteetne kraanivesi nii meie oma töötajatele kui reisijatele. Terminalis oleme loonud võimalused peale turvakontrolli läbimist täita oma pudel joogiveega ning oma töötajatele oleme kraanivee tarbimise teinud atraktiivsemaks kasutades võimalust lisada kraaniveele karboniseeritust. Kui ühest küljest Tallinna joogivee kvaliteet on stabiilselt väga kõrge, viimaste andmete kohaselt, 2021. aastal võetud veeproovide vastavus nõuetele oli 99,61%, mistõttu tahame seda pakkuda nii töötajatele kui reisijatele, siis teisest küljest oleme teadlikud enda vastutusest Ülemiste järve reostuste eest kaitsta. Väldime väga hoolikalt vee- ja pinnasereostuseid ja kui neid siiski tekib, siis reageerime kiiresti, et peatada reostuse levik väljapoole meie territooriumi piire. Samas on meie väljakutseks laiemalt teadlikkuse tõstmine, sest lennujaama alalt liigub läbi kogu Ülemiste ja Sõjamäe asumite sademevesi, mis tähendab, et meieni võib jõuda reostus, mis ei ole meie tegevusest tingitud, kuid vastutus kaitsta keskkonda lasub kõigil osapooltel. 

Koostöö on muutuste aluseks

Kõik eelpool mainitu jääb aga meie nägemuse järgi väheks ning meie põhimõte ettevõttena on liikuda jätkusuutlikuma tuleviku poole koos kogukonna ja meie partneritega. Lennujaama territooriumil tegutseb pea 100 ettevõtet, töötab üle 2000 inimese ja reisiterminali läbib peagi taas üle 3 miljoni inimese aastas ning  usume, et rohepööre on võimalik ainult ühisel jõul. 

Kaasamise ja teadlikkuse tõstmise näiteid on veelgi. Detsembris alustame Rohehommikute, korraldamisega, mille eesmärk on ühiselt leida lahendusi suurematele keskkonnaprobleemidele, millega lennujaamas igapäevaselt rinda pistame. Jäätmete sorteerimine ja vähendamine on siinkohal heaks näiteks, kus me ei piirdu ainult kontoripoole ja reisiterminaliga, vaid kaasame kogu lennujaama kogukonna. Alates 2021. aastast kogume Tallinna lennujaama reisiterminalis jäätmeid liigiti, millega oleme näinud ladestamisemäära kahanemist, mis on heaks alguseks. Siit edasi  soovime kaardistada kõik jäätmekogumiskohad, suurendada sorteeritud jäätmete hulka ja vähendada prügimäele suunduvat olmeprügi kogust. 

Plastikuvaba lennujaama eesmärgi saavutamiseks on samuti meie reisiterminali partnerite panus ülioluline. Näiteks otsime võimalusi, kuidas soodustada oma topsiga jookide või toidu ostmist ning korduvkasutatavate nõude ja biolagunevate pakendite kasutamist. 

Eelmisel kevadel alustasime Rohefoorumi initsiatiiviga, mis plaanime korraldada kord aastas ning mille eesmärk on keskkonnateadlikkuse tõstmine transpordisektoris. Esimesel Rohefoorumil tutvustasime partneritele ja laiemale üldsusele lennujaama keskkonnaalaseid eesmärke ning aastaks 2030 süsinikuneutraalsuse saavutamise strateegiat. Lisaks sellele jagasime foorumil häid praktikaid ning kasulikke nippe keskkonnahoiu ja kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks. Päeva viimases osas toimunud aruteluringil arutasid oma ala eksperdid, kuidas Eesti väravad jätkusuutlikumaks muuta ning millised on suurimad väljakutsed sel teel. Huvilised leiavad ülekande salvestise Youtubest.  

Tuleviku arendusi suunab vesinik

Lennundussektoris globaalselt on järgmise 10 aasta jooksul ette näha vesiniku kasutamise hoogustumist. Seega panustame kaasaegsete tehnoloogiate pidevasse arengusse ning töötame välja vesinikustrateegia, et liikuda keskkonnasäästliku tuleviku poole. Oleme asutaja liige konsortsiumis, mis valmistab ette Euroopa Liidu poolt tunnustatud Eesti Vesinikuoru kontseptsiooni. Selline riiklik lähenemine nii vesiniku tootmisele, tarnimisele kui kasutamisele on ka EL tasandil unikaalne. Arvestades, et aastaks 2035 on Airbus’i eesmärk töötada välja 100-200 reisijaga lennuk, mis suudab lennata vesiniku jõul kuni 2000 km, siis lennujaamana peame olema võimelised vesinikul lendavaid lennukeid Tallinna lennujaamas vastu võtma ja tankima ning võimalik, et osalema ka vesiniku tootmises.  

Paratamatult, lennundus kui valdkond mõjutab keskkonnaseisundit. Seetõttu on oluline, et teadvustame ja seejärel leevendame ettevõtte negatiivset mõju ja koormust keskkonnale. Meie ülesanne on pingutada iga päev selle nimel, et tagada lennujaamade säästlik ja vastutustundlik käitamine ning kvaliteetse teenuse osutamine, säästes seejuures looduskeskkonda ning vähendades õhku eralduvaid heitkoguseid miinimumini.