Tallinna Sadam on Eesti suurim kauba- ja reisisadamate kompleks, mis etendab olulist rolli Eesti transpordisüsteemis ja majanduses tervikuna. Sadamaid läbib aastas tavapäraselt ligikaudu 10 miljonit reisijat ja 20 miljonit tonni kaupa. Tegevustest tingitud keskkonnamõjude vähendamiseks oleme seadnud ambitsioonikad eesmärgid, mis kajastuvad konkreetsetes tegudes.

Lähtudes Tallinnas Sadama keskkonnamõju hindamisest on ettevõte seadnud eesmärgiks saavutada kogu oma sadamategevuses kliimaneutraalsus hiljemalt 2050. aastaks. Võttes arvesse ambitsioonikat kliimaneutraalsuse eesmärki, oleme otsustanud juhtida kogu ettevõtet ja kõiki projekte lähtudes kestlikest põhimõtetest. Sadama jaoks pole keskkonnateemad üksikud eraldiseisvad projektid, vaid osa strateegilisest lähenemisest ja juhtimissüsteemist ning kestliku arengu strateegia elluviimise eest vastutab kogu juhtkond. 

Tallinna Sadama iga üksus ja töötaja peab oma tegevuses lähtuma seatud kestliku arengu strateegiast, mille üheks osaks on keskkonnamõjudega tegelemine. Lisaks kliimaneutraalsusele soovitakse keskkonna alal saavutada sadamas seisvatel laevadel nullemissiooni, kasutada 90% taastuvenergiat ja suunata 70% laevajäätmeid ringmajandusse, panustades sedasi puhtamasse keskkonda ja  Läänemere hoidmisesse. 

Negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks täiendab ettevõte oma äri- ja arendustegevuses aina enam keskkonnaalaseid ekspertteadmisi. Selle tarvis jälgime järjepidevalt kasvuhoonegaaside heitkoguste jagunemist oma tegevuste raames ja teostame koostöös Keskkonnauuringute Keskusega välisõhukvaliteedi mõõtmisi. 

Vastutustundlikkus kliima ja keskkonna kaitsmisel ei ole pelgalt lubadus, vaid sisaldab konkreetseid põhitegevust ümber mõtestavaid samme.

Lähtuvalt strateegias seatud prioriteetidest tegutseme korraga mitmel rindel. Arvestades, et reisi- ja kaubalaevade ning tankerite kai ääres seismisel emiteeritavad heited moodustavad suurema osa keskkonnajäljest, on Tallinna Sadam emissioone vähendavaid lahendusi juba rakendamas. Näiteks on Vanasadama kaidele paigaldatud kaldaelektriseadmed, millega sadamas seisvad laevad saavad maapealset elektrit kasutades vähendada laevamootorite heitgaase, mürareostust ja kütusekasutust. 

Vanasadam on üks tihedaima laevaliiklusega sadamaid Euroopas ning kaldaelektri kasutamine on märgilise tähtsusega laevaliikluse tekitatava keskkonnamõju vähendamisel linnaruumile. Näiteks ühe Tallinki reisilaeva, mis kasutab elektritoiteks rohelist kaldaelektrit vähemalt 7 tundi päevas, CO2 heitmete maht väheneb arvestuslikult 120 tonni võrra kuus. Samuti avaldub laevamootorite seiskamine paranenud õhukvaliteedis, kuna sadamapiirkonna õhku paiskub vähem heitgaase ja tahkeid osakesi. 

Vanasadamasse saabuvaid ja lahkuvaid Tallinn-Helsinki liinil sõitvaid laevu teenindavad tipptasemel automaatsed sildumisseadmed. Automaatsed vaakumsildumisseadmed võimaldavad laevadel hoida kokku aega sildumisel ning seetõttu sõita aeglasemalt ja väiksema kütusekuluga vahemaad Tallinnast Helsingisse. See lahendus vähendab laevade poolt õhku paisatavaid kasvuhoonegaaside emissioone kuni 12 000 tonni aastas, mis on võrreldav 10 000 diiselkütusel autoga.

Keskkonnasäästlikke lahendusi tähtsustatakse ka uute objektide planeerimise ja ehitamise osas. Hea näide on Vanasadama uus kruiisiterminal, mille tehniline disain lähtub eelnevalt teostatud uuringust, kus selgitati välja millised energiasäästlikud ja ökoloogiliselt jätkusuutlikud lahendused on sobivad hoone ehituseks Põhjamaa kliimas. Hoone energiavajaduse katab 725 päikesepaneeli, mis katab külmal aastaajal 35%, suvel aga kuni 100% energiavajadusest. Terminali hoonet köetakse ja jahutatakse kahe soojuspumbaga, mis on ühendatud uuendusliku merevee soojusvahetusseadmega. 

Tallinna Sadam lähtub oma tegevustes teadmisest, et Läänemeri, meie kodumeri, on üks kõige tundlikumaid ökosüsteeme kogu maailmas.

Lisaks õhukvaliteedi ja elukeskkonna parandamisele suunatud tegevustele, nagu kaldaelektri kasutamine ja automaatsetele sildumisseadmetele üleminek, oleme investeerinud tehnilistesse uuendustesse, mis võtavad arvesse Läänemere eripära. Läänemeri on maailma ühe suurima valgalaga veekoguna ökoloogiliselt ainulaadne ja väga tundlik inimtegevusest põhjustatud keskkonnamõjude suhtes. Selle põhjuseks on ka asjaolu, et tegemist on peaaegu sisemerega, kus veevahetus on väga aeglane.

Vee kvaliteeti silmas pidades oleme võtnud kasutusele laevade reovee vastuvõtuseadmed ja jäätmete suunamise ringmajandusse. Sadam pakub reisilaevadele piiramatus koguses reovee vastuvõtuks kaldaga püsivalt ühendatud vastuvõtu seadmeid, samuti  võtab õliseguseid jäätmeid laevadelt vastu, töödeldes neid uuteks toodeteks. 

Samuti on ettevõte karmistanud keskkonnapiiranguid. Näiteks saab Tallinna Sadama akvatooriumis laevade kerepuhastusteenust osutada ainult eeldusel, et puhastusjäätmed kogutakse kokku, vältimaks nende sattumist merekeskkonda. Laevade kerepuhastuse jäätmete kokku kogumine on vajalik, sest igasuguste jäätmete, samuti  vetikate,  võimalike võõrliikide ning lämmastiku, fosfori jm toitainete vette sattumine toetab niigi tundliku Läänemere keskkonna eutrofeerumist. 

Tallinna Sadam tegutseb ka oma laevade kliimaneutraalseks muutmise nimel. Koos tütarettevõttega TS Laevad on tehtud esimesed sammud, et minna üle keskkonnasäästlikku energiat kasutavatele laevadele. TS Laevad liigub järk-järgult fossiilsetest kütustest loobumise ja nulle­missioonini jõudmise suunas. Näiteks Virtsu-Kuivastu liinil teenindab reisijaid juba praegu Eesti esimeseks hübriidreisilaevaks ümber ehitatud parvlaev Tõll. Ettevõte jätkab laevas­tiku üleviimisega alternatiiv­kütustele ning ei välista tule­vikus ka vesinikku. Selle arvelt oleks võimalik emissioone vähendada 20 563 tonni CO2 ekvivalendi võrra.

Panustame jätkusuutlikkust silmas pidavate investeeringute ka teiste sektorite keskkonnaalasesse arengusse.

Lisaks ettevõtte enda tegevustele on Tallinna Sadamal määrav roll teiste oluliste sektorite arengus.  Näiteks on Tallinna Sadama nõukogu otsustanud investeerida kuni 53 miljonit eurot Paldiski Lõunasadamasse uue 310-meetrise kai rajamiseks koos 10 ha suuruse tagala alaga. Tulenevalt Paldiski Lõunasadama soodsast asukohast loob uue kai rajamine Tallinna Sadamale eeldused saada oluliseks partneriks Läänemere meretuuleparkide ehitamisel ja hilisemal hooldusel. Uus kai tagab  võimekuse võtta sadamas vastu suure süvisega eriotstarbelisi laevu meretuuleparkide ehitamisel ja tuulikute komponentide transpordil. Suur tagalaala võimaldab erinevaid ettevalmistustöid generaatorite ja tuulikulabade valmistamiseks ning ladustamiseks enne laevale lastimiseks.

Samuti on Tallinna Sadam otsustanud keskkonnaalaselt eristatud sadamatasude süsteemi rakendamise kasuks, mille abil soodustatakse keskkonnasõbralikumaid laevu. Selle tulemusel mõjutab Tallinna Sadam ka koostööparterite tegevusi, eelistades ettevõtteid, kes lähtuvad oma tegevustes jätkusuutlikest ja uuenduslikest lahendustest.

Lisaks panustab Tallinna Sadam ühiskondlikesse aktsioonidesse nagu Teeme Ära, maailmakoristus, suitsukonide koristuskampaania, Rohepealinn, Annetame Aega. Samuti osaleb ettevõte rahvusvahelistes ja siseriiklikes organisatsioonides nagu BPO, ESPO, Cruise Europe, Cruise Baltic, Green Port, Green Cruise, EKJA ja VEF, mis samamoodi on roheteemad ja kestliku arengu seadnud oma tegevuse põhifookusesse. 

Tallinna Sadam on Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni asutajaliige, Euroopa prestiižika sadamatevahelise keskkonnakaitseorganisatsiooni EcoPorts’i liige ning 40 maailma sadama ühise kliimadeklaratsiooni “C40 World Ports Climate Declaration“ toetajaliige.