Seekordne pilootorganisatsioon, kelle jätkusuutlikkuse arenguteel veidi lähemalt peatume on ettevõte, kelle väljakutsed on teistest pilootorganisatsioonidest täiesti erinevad. Kõik meie 15 organisatsiooni on hoolikalt valitud ja tegutsevad erinevates valdkondades. Sel korral vaatame veidi lähemalt otsa, mis murede ja lahendustega on rinda pidanud pistma Rohetiigri partner ja reklaamiagentuur Zavod. Tegemist on ka kõige väiksema organisatsiooniga, kes Rohetiigri Akadeemia esimeses pilootprogrammis osaleb. Nende käekäigust rääkisime lähemalt Zavodi loovjuht Silvar Laasikuga, kelle vedada meediaettevõtte rohepööre on.

See, et Zavod meediaettevõttena Rohetiigri pilootprogrammis osaleb, ei tule kindlasti paljudele üllatusena. Veidi ajas tagasi minnes oli just Zavod see ettevõte, kes „World Cleanup Day“ brändi aitas üles ehitada. „Kui Eva Truuverk meile oma uut projekti Rohetiigri näol tutvustas, siis meile tundus koheselt, et see läheb samasse teemasse kuhu World Cleanup Day. Meil oli huvi olemas, sest samuti nagu kunagi maailmakoristuspäeva tegime, siis see idee, et maailmas midagi paremaks teha, on meile väga meelepärane. Rohetiigriga liitumine tundus meile loogilise jätkuna olevat,“ kommenteerib Silvar Rohetiigriga liitumise tagamaid.

Et rohepööre ei sea meile ette ainult piiranguid vaid selle järgi on ka reaalne vajadus, on Zavodi vaadates tulnud väga selgelt esile. „Tegemist pole lihtsalt piirangutega kellegi kiusamiseks vaid see on hädavajalik, sest meie senised käitumismudelid hakkavad kogu meie elukeskkonnale drastiliselt mõju avaldama. Aina rohkem kliente saab aru, et muutus on reaalselt vajalik ja pöördutakse meie poole, et nad tahaksid aina säästlikumalt omi tegemisi teha ja vähem saastamisega tegeleda, kuid puudub teadmine, mida teha. Teisalt vaatasime me oma ettevõttes ringi ja saime aru, et meil on väga raske kedagi nõustada, kui me ise ka täpselt ei tea, mismoodi mingid tegevused mõju avaldavad. Sellest tekkiski meile Rohetiigri Akadeemia pilootprogrammi järgi vajadus ja õiged asjad sattusid õigel ajal juhtuma“ avab Silvar veelgi täpsemalt vajaduse mõistet jätkusuutlikkuse kompetentsi järgi meediaettevõttes. Teistele nõu andmiseks on ju vaja esmalt oma kodu korda saada.

Täiesti valutult ei ole Zavodis Rohetiigriga liitumine käinud. Kelle lauale roheteemad erinevates ettevõtetes langevad, erineb siiani organisatsioonide üleselt väga palju. Küll on näited, kus roheteemadega tegeleb ettevõtte juht, küll projekti- või turundusjuht. On ka näiteid, kus jätkusuutlikkuse teemad on ettevõtte siseselt erinevate osakondade vahel laiali jaotatud ja on ka näiteid, kus ongi tööle võetud inimesi, kes ainult roheteemadega tegelevadki. Zavodis on juhtunud aga nii, et projekti vedavad inimesed on vahetunud ja nüüdseks tegelebki  Zavodis Rohetiigri sisulise poolega peamiselt Silvar. „Ühel hetkel oli tõesti natukene kaos, kus me päris täpselt ei teadnud, kuidas edasi minema peaksime, kuid vaadates seda, kuhu oleme praeguseks projektiga välja jõudnud, tundubki kuidagi loogiline, et see minu vedada on,“ kommenteerib Silvar seda, miks just tema Zavodis Rohetiigrit eest veab. Kuhu aga Zavod oma projektiga jõudnud on, sellest saad lugeda juba allpool.

Rohetiiger on paljudele ettevõtetele avanud otsekontakti teiste ettevõtetega. Jagatakse muresid ja rõõme ning tehakse ka koostööd. Ühe löögirühmana on suurtest probleemidest rääkimine ja nendele tähelepanu juhtimine märgatavalt suurema mõjuga kui see oleks seda üksi tehes. Seetõttu on Rohetiiger katuseorganisatsioonina üheskoos oma liikmetega võtnud fookusesse suure mure ehk toiduraiskamise. Kampaania sõnum ja visuaalne pool on taaskord Zavodi loodud. Kampaania nimega „Hoiame head toitu“ saab avalöögi juba mais. „Selline suur „Elevant toas“ on kõikjal olnud toiduraiskamine, millest alles praegu hakatakse rohkem rääkima. Me oleme loonud koos Rohetiigri ja Agenda PR’iga sõnumi ja initsiatiivi, kuhu kutsume kõiki erinevaid organisatsioone liituma“ räägib Silvar ja jätkab „Ühise visuaalse keelega on võimalik tarbijaid rohkem harjumuspäraselt kõnetada. Liituvaid organisatsioone kutsume üles jälgima ühtset raamistikku ja sõnumit, mida edasi kanda soovime. Oleme liikunud heaoluriikide hulka ja sellega kaasneb suur toidu raiskamine. “Kõikidest piimatoodetest läheb raisku 16% ja kodumajapidamises on see kogus tervenisti 25%. Ei ole ju mõistlik iga neljas liiter piima maha valada?”

Ühe näitena, kuidas selle initsiatiiviga kaasa tulla saab on näiteks Tere piimapakid, mille pealt leiab „Hoiame head toitu“ kampaania hüüdlause. Silvar: „Seega kutsumegi üles piimapakil sõnumina kasutama peatselt hapnema minevat piima näiteks pannkookide tegemise juures. Toiduraiskamise juures on nii palju erinevaid tahke – raiskamine võib toimuda tootmises, kaubanduses, kodudes ja nii edasi,“ selgitab Silvar ja jätkab: „mul on ütlemata hea meel, et niivõrd palju organisatsioone juba täna arutab, milline võiks nende panus antud initsiatiivi olla ja kutsun tõesti kõiki üles sellega liituma.“

Eelnev on suurepärane näide koostööst ja selle võimalikkusest ja just sellest, mismoodi suuri ja olulisi teemasid ühiskonnas rohkem fookusesse tuua. See on täpselt see, mis Rohetiigri loomisel tuumiktiimi eesmärk oli. Kuid mis lahendus on tänu Rohetiigri pilootprogrammis osalemisele tulnud Zavodile pähe? Meediaagentuuril on võimalik analüüsida erinevaid meediakanaleid. „Siin lähebki asi põnevaks. Me soovime luua oma mõõtmissüsteemi, kus on ära kaardistatud kõigi erinevate reklaamkanalite süsiniku jalajälg. Me otsustasime alustada ühest kanalist ja mõõta esialgu ainult süsiniku jalajälge“ kirjeldab Silvar töös olevat tööriista ja jätkab „Kui me saaksime lisada rohemõõdikuid, siis oleks võimalik analüüsida reklaami ka loodussäästlikkuse poole pealt. See annaks võimaluse olla ettevõtetele ka oma reklaamtegevuses märgatavalt teadlikum ja loodussõbralikum. Näiteks võib pealtnäha tühine asi nagu välimeedia postri põhitoon mõjutada postri keskkonnamõju – tumedates toonides kujunduse trükkimiseks kulub kordades rohkem trükivärvi kui heleda poster jaoks. Trükivärvid omakorda tulevad keemiatehasest ning nende tootmine kasutab omakorda erinevaid ressursse.“

Selline mõõdik võiks paljudele ettevõttele väga kasuks tulla ja soovime selle väljatöötamisel Zavodile palju jõudu. Intervjuu lõpus palusime Silvaril enda poolt tuua välja kaks mõtet, millele igaüks meist võiks tähelepanu pöörata. Üks mõte oli Silvaril ka intervjuust juba välja tulnud ehk toiduraiskamise teema. Teise mõttena toob Silvar välja „inimesed võiksid vaadata suuremat pilti, näha kuidas erinevad asjad maailmas omavahel seotud on ning mõista, kuidas esmapilgul tülikas säästlik mõtteviis aitab nende ja nende laste elujärje parandamisele pikemas perspektiivis kaasa.“