Sirvi arenguraamatut

Koostöös Praxise ekspertidega sündinud Rohetiigri arenguraamat on üks olulistest sammudest tasakaalus majanduse kontseptsioonini jõudmisel. Selles seisab ühe olulise tõdemusena, et Eestis puudub ühtne metoodika ja andmebaas ettevõtete kestlikkuse hindamiseks, samas potentsiaal sellise digitaalse lahenduse loomiseks on Eestis olemas. Rohepöörde ja tasakaalus majandusmudelini jõudmiseks oodatakse riigi poolt ühtset avaandmete süsteemi ning toetust andmete hankimisel, analüüsimisel ja tõlgendamisel.

Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverki sõnul on Eesti tugevuseks Tiigrihüppe kogemus ja sellest välja kasvanud digiareng. „Meie riigi teadmised ja tugevused tehnoloogia valdkonnas on nüüd vaja rakendada rohepöörde teenistusse. Eestil on suur potentsiaal muutuda rohepöörde kompetentsikeskuseks, kus on ühendatud meie väikese riigi paindlikkus, IT-kompetents ja ambitsioon leida majandusele kestlik toimimise viis,“ rääkis Eva Truuverk. „Rohetiigri liikmed, keda on praegu kokku 80 ettevõtet ja organisatsiooni, saavad siin eeskuju näidata.“

Rohetiigri liikmete seas 2022. aasta sügisel läbi viidud küsitluse järgi hindas 41% ettevõtetest, et neil on kestlikkuse juhtimise tase süsteemne, strateegiline ja põhiäri osa. 33% vastanutest on alles alguses või toimetavad projektipõhiselt, samas kui 10% märkis, et ettevõte äri oma olemuselt toetabki keskkonna heaolu.

• Lisaks ühtse kestlikkuse mõõtmise metoodika ja andmebaasi puudusele nimetasid Rohetiigri liikmed veel rida takistusi rohepöörde ellu viimisel:
• Vene-Ukraina sõda ning sellega seotud energiakriis. Sõja tõttu kasvasid gaasi, elektri ja tooraine hinnad, kasumlikkus on vähenenud ning esialgsed plaanid edasi lükkunud. Tuntakse muret, et sõda viib debati rohepöördelt ära just siis, kui on vaja tempokamalt edasi liikuda.
• Eesti tasandil peavad ettevõtted rohepööret enim takistavaks teguriks meelsust ühiskonnas. Teadlikkus rohepöörde võimalustest ja möödapääsmatusest on ettevõtete hinnangul madal ning selgitavat arutelu, mh meedias on sellest vähe.
• Euroopa ja Eesti seisukohast peetakse oluliseks takistuseks regulatsioone. Raskusi tekitavad nii Euroopa Liidu omade mõistmine kui ka täitmine; Eesti sisemised regulatsioonid pole kohati ühtlustatud, need on vasturääkivad ning riigi menetlemiskiirus aeglane.
• Eesti vaates on üheks takistuseks riiklike eesmärkide ja strateegiate lünklikkus või puudus, aga kiireks tegutsemiseks on vaja just selget ambitsiooni sõnastamist valitsuse poolt; selget liidrit, kes rohepööret tervikuna juhiks.
• Riiklike finantshoobade vähene seos rohepöördega on takistuseks, ent just need peaks olema valitsuse peamised tööriistad.
• Koostöö puudus väljendub killustatuses ametnike ja ministeeriumite vahel – ettevõtja peab nägema vaeva, et inimesi ühe laua taha kokku tuua ja teemasid terviklikult arutada. Riigi esindajad ei julge alati ettevõtetega suhelda, kartes, et ettevõtte eesmärk on omakasu.

Rohetiigri liikmete majanduslikku mõju hinnates selgub arenguraamatust, et rohepööre on Eesti majandusele võimalus ning ka Eesti majanduse konkurentsivõime küsimus. Rohetiigri liikmetest 60% suurendasid 2022. aastal oma ettevõttes kestlikkusele suunatud investeeringud, 21% ettevõtetest suudeti investeeringuid hoida samal tasemel, 17% ei osanud muutusi hinnata ja vaid 2% raporteerisid investeeringute kahanemist.

2021. aastal kasvas rohetiigrite summaarne müügitulu 19% (4,678 miljardilt 5,702 miljardi euroni). Rohetiigrite müügitulu oli 2021. aastal Eesti ettevõtete kogu müügitulust 7,1%.

Rohetiigri liikmete varade maht 2021. aastal oli 50,612 miljardit eurot, 6,7% suurem võrreldes aasta varasemaga. 97% sellest mahust moodustavad suurettevõtjatest rohetiigrid, 91% ainuüksi neli Eestis tegutsevat panka.

Rohetiigris on peaaegu võrdselt suur-, keskmiseid ja väikeettevõtjad. Lisaks on liikmeskonnas ka avalikõiguslikke organisatsioone ja paar vabaühendust. Kokku on Rohetiigri liikmeskonna ettevõtetes koos tütarettevõtetega 36 000 töötajat.

Enim rohetiigreid tegutseb teenussektoris (20%), ehituses ja kinnisvaras (19%), tööstuses, sh kommunaalmajandus ja energeetika (18%) ning kaubanduses (13%). 2023. aasta alguse seisuga on Rohetiigri liikmeid 80.