ERR lisab keskkonnaalased põhimõtted oma arengukavasse – me ei saa teha ainult saateid
Võib ehk liialdamata väita, et Eesti Rahvusringhääling on üks Eesti tuntuim Rohetiigri pilootorganisatsioon. Sellest, mismoodi ERR Rohetiigrisse jõudis, kuidas neil siiani läinud on ja mis on organisatsiooni suurimad eesmärgid – nendest teemadest rääkisime ERRi Rohetiigri tuumiktiimi liikme Kristo Eliasega ühel hallil detsembrikuu pärastlõunal Uudistemaja puhvetis.
“Mulle helistas ühel meeletult kaunil suvepäeval Eva Truuverk ja küsis, kas on mingi variant, et ERR võiks olla huvitatud Rohetiigris osalemisest,” meenutab Kristo hetke, kuidas üleüldse ERR Rohetiigrisse jõudis. Kristo oli Rohetiigrist varem teadlik, sest just Eva oli see, kellega ta umbes pool aastat varem oli antud teemal ka intervjuu teinud. “Ma arvasin, et kui õiged inimesed on paadis, siis võiks ERR olla kindlasti suunanäitaja jätkusuutlikkuse teemal,” lisas Elias. Kristo soovitas Eval ühendust võtta ERRi juhatuse liikme Riina Rõõmusega. Eva seda tegigi ja 2020. aasta sügisest alates on viieliikmeline tuumiktiim hakanud eest vedama Eesti Rahvusringhäälingu jätkusuutlikumaks muutmist.
Viieliikmelisele tuumiktiimile lisaks on ERRil kindel plaan kaasata aga palju laiem osa ringhäälingu töötajatest. Kristo täiendab: “Eks meie esialgsele plaanile tõmbas praegune olukord vee kiiresti peale. Kuid kuna meie töötajaskonna ridades võib olla palju rohelisemaid inimesi, kui me ettegi kujutame, siis niipea kui on võimalik taaskord koos käia, soovime kiiresti ka erinevaid töögruppe luua.” Sellega, et ainuüksi Rohetiigris osalemine nõuab suure töö tegemist ja et kogu organisatsiooni jätkusuutlikumaks muutmine on täiskohaga töö, nõustub Kristo samuti. Seda enam, mis saab edasi peale Rohetiigri programmi lõppemist, on praegusel hetkel veel teadmata. “Eks me alles praegu hakkamegi aru saama, kus me omadega oleme ja kui palju tööd meil tegelikult ees ootamas on. Meie endi töötajatelgi võib olla väga palju murekohti, millest me hetkel isegi teadlikud ei ole.” Küsitlused, nende koostamine ja tagasiside põhjal parenduste tegemine on üks kindlatest lähenemistest, mida Rohetiiger protsesside läbiviimist alustades ka soovitab.
Heites pilk Eesti Rahvusringhäälingu seadusele, siis eesmärkide all on mainitud ka, et ERRis levitatavad saated selgitavad looduskeskkonna säästliku kasutamise ja jätkusuutliku arendamise vajadust (1). See on kahjuks ka ainuke lause terves riigiteataja dokumendis, kus leiduvad sõnad “loodus” või “keskkond”. “Eks see iseloomustab ajastut ja põhimõtteid, mis on dokumentide koostamisel olnud olulised. BBC’l ja YLE’l on rohepõhimõtted paberil kirjas, miks meie peaksime kehvemad olema?” küsib Kristo. Samas lisab ta kohe, et üks suur võit on tegelikult juba tänu Rohetiigrile ka saavutatud. Nimelt on kinnitatud, et ERR lisab keskkonnaalased põhimõtted oma arengukavasse. “See on suur märk, et keskkonna teema ei ole enam niššiteema ja leiab oma koha ERR’i arengukavas. Siis on lootus, et seda enam sealt välja ei visata, ja miks peakski.”
Rahvusringhääling on Rohetiigri pilootorganisatsioonidest vägagi eriline, sest näiteks oma keskkonna temaatiliste saadetega on võimalik inimeste arusaamu looduse toimimisest ja jätkusuutlikkusest üsnagi otseselt positiivselt mõjutada. “Me ei saa teha ainult saateid. Hinnanguid oleme me andnud ka oma energiatarbimisele ja kõigele muule, mis meil majade siseselt toimub, kuid hetkel on need kõik veel hinnangud.” Rohetiigri programmis osalemise tõttu hakkab ERR neid hetkel antud hinnanguid aga ka reaalselt mõõtma. Ilma Rohetiigrita on Kristo kindel, et praegusel hetkel jätkusuutlikkusele sellist tähelepanu ei pöörataks. Kuna ERR sõltub puhtalt riigieelarvest, siis raha üle ei ole ja pigem on surve pidevaks kokkuhoiuks. Samas on võimalik loodust säästes ka raha säästa.
Seda, et praegu on võimalik tänu Rohetiigri programmis osalemisele organisatsioonil endal muudatusi esile kutsuda ja seda start-up’ilikult kiirelt edasi liikudes, on Kristo arvates protsessi üks kõige nauditavam osa. “Eks jätkusuutlikkusele tähelepanu pööramise kohustus tuleks varem või hiljem. Praegu saame ise otsustada, kuidas ja mis tempos liigume.”
Kristo loodab muuhulgas väga, et Rohetiigri pilootprogrammi lõppedes on ka ERR’i oma töötajatel võimalik näha, et midagi on muutunud. “Olgu selleks kasvõi majasisene prügi liigiti kogumine. Praegusel hetkel ju näha ei ole, et seda me mingilgi määral soosiksime. Samas on mu isiklik unistus ka see, et ERR oleks kõige tähtsam ja usaldusväärsem meediaallikaks keskkonna teematilistes küsimustes.”
Töötades keskkonnaajakirjanikuna teab Kristo vägagi hästi, mis meil looduses toimub. “Selle kaheksa aasta jooksul, mil ma olen “Osooni” teinud, julgen öelda, et palju kriitilisemaks on läinud vastaspoolte omavaheline suhtlus. Olgu selle näiteks kasvõi see, mis meie metsade ümber toimub. Hinnanguliselt võin küll öelda, et metsad on lagedamaks jäänud ja et kaheksa aastat tagasi oli lund rohkem ja õues oli külmem,” võrdleb Kristo kõige suuremat muutust, mis on talle silma jäänud võrreldes ajaga, mil ta alles alustas oma teekonda keskkonnajakirjanikuna.
Kristo näeb Rohetiigrit hea meetodina, kuidas kiirelt ja sihipäraselt koos teiste ettevõtete ja organisatsioonidega liikuda jätkusuutlikuma ühiskonna suunas. “See koos tegemine ja teiste pealt õppimine on vägagi motiveeriv. Ja mis kõige olulisem – tunne, et sinu organisatsioon ei ole selles võitluses üksi, annab nii palju jõudu juurde. Rohetiigri programmis osaleda tasub kindlasti kõigil neil, kes on aru saanud, et nüüd on õige aeg muutusteks, sest paremaks ei lähe siin maailmas ju iseenesest mitte midagi.”
Kristo Eliase praktilised mõtted:
1. Palun mõelge linnas teistele transpordivariantidele kui auto. Kristo on viimane aasta liigelnud Tallinnas ainult jalgrattaga. Kuigi Tallinnas on olematu jalgrattainfra, siis rattaga sõitmist see ju ei sega.
2. Vaata, mille peale Sa kulutad ja mis on nende kulude tekitajad. Vaata, milline on sinu jalajälg ja kuidas seda tekitad.
3. Säästa oma vaimset tervist ja mine loodusesse.
4. Inimesena oleme me looduse osa, kuid me peaksime suutma loodusega ka koostööd teha. Loodusressursse hävitada on lihtne, kuid seda taastada palju keerulisem. Mõtleme ka teistele liikidele, kes on meie ümber.
(1) https://www.riigiteataja.ee/akt/12786086 – § 4. L6