Kuula saadet!

Kolm suurt Eesti ettevõtet – Ragn-Sells, Tallinna Sadam ja Utilitas – on osa neist, kes on pannud seljad kokku ja võtnud rohepöörde oma südameasjaks. Need ettevõtted leiavad, et rohepööre on Eesti majandusele ja ühiskonnale suur võimalus ning tegemist on Eesti konkurentsivõime küsimusega. Saates rääkisid rohepöörde teemadel Ragn-Sells’i juht Kai Realo, Tallinna Sadama juht Valdo Kalm ja Utilitase juht Priit Koit. Saadet juhtis ajakirjanik Erik Moora.

„Mind paneb imestama, kuidas Euroopas tuntud Green Deal või Roheline Lepe on Eestis saanud negatiivse kuvandi. See ei ole selle eesmärgi suhtes õiglane. Kui sisusse vaadata, siis me räägime selle leppe või pöörde valguses ju nendest tegevustest, mis on paratamatud: digitaliseerimine, automatiseerimine, me räägime vähem kulutamisest. Meie ei näe suurt hirmu rohepöörde ees, sest see, millest räägitakse, on tänapäevase ettevõtluse alustalad,“ selgitab Ragn-Sells’i juht Kai Realo.

Tallinna Sadama juht Valdo Kalm ütleb, et ka nemad on roheusku ja olnud seda juba aastaid: sadamana on nad puhta vee peale mõelnud aastakümneid, täna mõtlevad ka puhtale õhule. Selle nimel tehakse ka tööd. Kalm leiab, et kuigi roheline mõtlemine on näiteks sadamal DNA-s, siis peavad kõik erinevad roheleppe või -pöörde ootused olema siiski ka ettevõtetele jõukohased.

„Kuid samas on rohepööre kindlasti väga suureks võimaluseks ettevõtetel oma positsiooni parandada,“ lisab Kalm. Kõikide ettevõtete mõju rohepöörde teostumiseks ei ole samaväärne, kõik sõltub ju sellest, mis valdkonnas tegutsetakse. Kui vaadata numbreid, siis ilmneb, et koguni 70% maailma kõikidest heitmetest on seotud linnadega. Kui suudame linnades või linnadest tulenevaid heitmeid vähendada on mõju loodusele väga suur. Siinkohal tulevad mängu näiteks soojatootjad, kes linnu „kütavad“.

Utilitase juht Priit Koit ütleb, et nemad on juba üle 10 aasta teadvustanud, et see, kuidas saadakse hakkama linnades rohelistele kütetele üle minekuga on võtmesõnaks sellele, kuidas rohepööre üldse toimima hakkab. Roheline küte ei tähenda vaid seda, millest sooja toodetakse vaid ka see, milliste vahenditega ja kuidas seda tehakse. 

„Peame looma uusi, efektiivseid ja rohelisi energiatootmisvõimsusi, sest vanad kuluvad ja meil on harukordne võimalus nüüd luua sellised võimsused, mis on tõesti ka rohelised. Utilitas toodab hetkel kaks kolmandiku oma kaugsoojusest efektiivselt ja rohelistest kütetest. Toodame nimelt koos sooja ja elektrit. Oleme viimasel ajal loonud ka palju põletamisvabasid võimsusi, peamiselt siis tuuleparke. Oleme Läti suurim tuuleenergia tootja ja Eestis lõpetasime just Saarde valda kohaliku moodsaima tuulepargi vundamentide valamisega,“ lisas Koit.

Lahendus energiakriisile ehk soodne energia saab Eestis tulla peamiselt tuuleenergiast ja selle nimel peab kogu ühiskond, eraettevõtjatega alustades ja avaliku sektoriga lõpetades, pingutama. Vajalikud lahendused ja tehnoloogiad on olemas.

Kui rääkida soojatootmisest, siis Realo lisab, et ka jäätmete valdkonnas on suured arengud toimumas. „Tehnoloogia võimaldab näiteks prügist sooja tootmisel ülejäänud tuhast omakorda võtta välja väga lai ring vajalikke materjale (mineraale, metalli) ja muid aineid. Nii on võimalik luua teatav toormeringlus ja uuskasutus, eriti sellistes valdkondades, mida varasemal ajal ei oleks osanud isegi arvata. Tehnoloogia areng omab väga suurt jõudu sellele, kuidas saame minna üle aina rohelisemale mõtlemisele,“ lisab Realo. Viimati mainitu ei ole kauge unistus, juba on Ragn Sellsil Rootsis selline tehas toimimas, mis võtab sooja otstarbel põletatud prügist tekkinud tuhast välja soolad, mis omakorda lähevad kasutusse. 

Sellest, mida on Tallinna Sadam ja Utilitas teinud ära konkreetselt oma rohepöörde eesmärkide saavutamiseks ja mis on meie energiakriisi toimivad lahendused, saab kuulata juba Rohetiigri esimesest saatest. 

Head kuulamist!