Mihkel Tammo sõnul soovib Rohetiiger olla ühendav ehk tuua kokku mitte ainult sarnaselt mõtlevaid ettevõtteid vaid teistmoodi mõtlevaid ettevõtteid. Samuti on üks eesmärkidest mitte ainult rääkida vaid ka ära teha.

Rohetiiger asutati ametlikult käesoleva aasta augustis, millega seni on tegeletud?

Rohetiiger alustas muidugi tööd juba mitu kuud enne ametlikku asutamist. Seni oleme peamiselt tegelenud nende asjadega, millega iga alustav ettevõte tegeleb ehk siis  väärtuste ja strateegia väljatöötamisega. Samuti oleme toonud sisse uued inimesed ja ehitanud üles meeskonna. Oluline on ka see, kuidas ressursse jagada ja end ise ära majandada. 

Sellise organisatsiooni või liikumise alguses on vaja kõigepealt missioon ja visioon sõnadesse valada, paika panna väärtused, mis näitavad, kuidas ja millistena me oma eesmärke ellu viime. Aga struktuurse ülesehituse raames toimub loomulikult ka sisuline mõtlemine ning ideede genereerimine ja kinnitamine. Kunst peitubki selles, kuidas hoida sisulisi samme kogu aeg tähtsal kohal.

Milliste omadussõnadega sa Rohetiigrit kirjeldaksid? Kuidas kõrvaltvaataja peaks seda nägema ja tunnetama?

Rohetiiger ise on hästi unikaalne platvorm, sest see on kombinatsioon nii teadmiste ja teooriatega töötajatest kui ka aktsioonide korraldajatest, kes asju ära teevad. 

Rohetiiger mõtleb, aga teeb ka ise ära. Üks asi on meie põhitegevus, mille raames me kogume kokku ja sõnastame ühiskondliku tellimuse: milline on ootus rohepöördeks? Seejärel me teeme koos riigiga ära uuenduse, nii et uus ühiskondlik süsteem toimib juba roheliste väärtuste alusel. Paralleelselt teine liin on projektid, mis programmi juurde tulevad. Üks olulisi märksõnu võiks Rohetiigri puhul olla „koostöö“, sest meie eesmärk on kokku tuua nii sarnaselt kui ka erinevalt mõtlevaid osapooli. 

Millistes põhimõtetes on Rohetiiger kokku leppinud, millised väärtused paika pannud? 

Üks neljast põhimõttest või väärtustest on „ühendav“, mis on minu hinnangul üks olulisemaid. Globaalselt käib pea kõikides ühiskondades pidev vastandumine vana maailma ja uue maailma huvide vahel, aga see ideoloogiline võitlus ei vii edasi. Rohetiiger tahab olla see, kes toob osapooli kokku, sest ühiskondlikku pööret ei saa teha vaid ühe poolega ühiskonnast. 

Üks meie väärtustest on ka „tulevikku loov“, mis on otseselt seotud meie põhitegevusega. „Pädev“ on samuti üks meie põhiväärtustest, ehk me võtame vastu arvamusi ja koondame infot viidates selgetele tõenduspõhistele allikatele. 

„Ehedalt julge“ tähendab, et kogu seda keerulist kombinatsiooni arvestades ei karda me õigel ajal õigeid sõnumeid välja öelda.

Kelle jaoks on Rohetiiger end äratanud? Mida pakub Rohetiiger oma peamisele sihtgrupile?

Strateegialoome käigus identifitseerisime neli põhilist huvigruppi: üksikisik, erasektor, vabakond ja riik. Nende sihtgruppide kaudu tahamegi ühiskonnamuutust ellu viia.

Rohetiigriga on sünnist saati kaasa tulnud võrdlemisi suured erasektori ettevõtted nagu Tallinna Sadam, Tere, LHV jne, mis näitab, et ajastus oli hea ja annab hea stardipositsiooni. Erasektori jaoks on vaja keskkonnafookusel baseeruvat esindusorganisatsiooni, kus koos teiste ettevõtetega oma sammud läbi mõelda. Valuuta, millega ühiskondlikku muutust saame teha, on mõjuvõim selle sõna kõige paremas mõttes. Me koondame lõpuks kokku umbes 250 organisatsiooni, kellel kõigil on ambitsioon ühiselt rohepööre ära teha.

Samal ajal liidame Rohetiigri platvormile ka üksikisiku programmi, sest lõppkokkuvõttes on see kõik ju inimeste jaoks. Tahame anda hääletoru ka üksikisikutele, kes tahavad muutust, kes soovivad protsessis osaleda ja panustada, saada teadmisi, lüüa kaasa aktsioonides ja anda ka otsustajatele edasi sõnum, et me tahame muutust. Erasektori tugeva esinduse kaudu ja üksikisikute toel on Rohetiiger varustatud mõjuga, et muutusi ühiskonnas ära teha.

Milliseid muutusi ja millal me nägema hakkame? 

Ma arvan, et juba 2021. aastal lükkame käima protsessid ja valime väljundid, mille abil me muudatusi hakkame tegema. Meil on vaja esmalt jalust ära saada takistused, mis takistavad kas ettevõtetel või eraisikutel teha jätkusuutlikke valikuid. Organisatsioonidel on päris palju ideid, kuidas peaks käituma, olgu selleks siis jäätmekäitluse või energeetika teema. Hästi oluline on Rohetiigri platvormi kaudu juhtimistasandil selgitustööd teha, miks neid muudatusi peame tegema hakkama, mis kasu sellest kõigest on ja kuidas seda pikas perspektiivis ära teha. Üks asi ongi Rohetiigri akadeemia ettevõtetele, kus juhid või keskkonnateema spetsialistid oma keskkonnategevusi kaardistavad ja muutusi sisse viima õpivad. Ühiskondliku muutuse lumepall on juba käima lükatud, see nüüd muudkui veereb ja kogub mahtu. On lihtsalt aja küsimus, millal sellel lumepallil on piisavalt mõjuvõimu, et päriselt oma teel suured muudatused sisse viia. 

Kas üks eesmärkidest on see, et inimestel oleks poes suurem valik jätkusuutlikult toodetud tooteid? 

Samaaegselt on vaja tõsta nii nõudlust kui ka paremate valikute pakkumist. Valikuvõimalused tavalises poes on tõesti üks lihtne näide. Praegu on jätkusuutlike toodete valik veel väike ja pigem on ülekaalus ikkagi need tooted, mille jalajälg on väga suur. Tulevikus on muutunud esiteks üksikisikute mõtlemine ja käitumine oma ostuotsustes, aga rohkem saab olema ka ettevõtteid, kes tahavad toota ja teenuseid pakkuda keskkonnasäästlikumalt kui kunagi varem. Rohetiiger teeb tööd mõlema osapoolega, sest teisiti on progressi palju raskem saavutada. 

Mis on sinu soovitused, milliseid valikuid saab inimene juba täna teha, et oma käitumist jätkusuutlikumaks muuta? 

Esmalt tuleb aru saada, millest mõju kokku tuleb. Hästi oluline on säilitada kainet mõtlemist ja hukkamõistev suhtumine tuleb seljataha jätta. Igal inimesel on mingid asjad, mida ta oma käitumises saab muuta ja mõned asjad, mida ei saa või kohe ei saa. Seal, kus on võimalik teha tarku valikuid, seal võiks valikud kohe ära teha, mitte lüüa käega. 

Väga hea näide on auto kasutamine. Mõni inimene elab äärelinnas ja sõidab iga päev 15 km linna ja temaga ei ole mõistlik selle eest pahandada, sest võib-olla on see tal möödapääsmatu valik. Lisaks on ebamõistlik survestada elektriauto ostmist inimesele, kellel tegelikult ei ole vaja oma olemasolevat autot veel välja vahetada, sest uue auto ostmine on suurema jalajäljega igal juhul. Kui su vana auto on ühel hetkel vaja välja vahetada, siis on hea, kui teed keskkonnasõbraliku valiku. Aga rohepööret ei saa teha üksikisiku tasandil sellega, et äärelinnas elav inimene peab päevapealt loobuma oma autost ja sõitma iga päev 2 tundi jalgrattaga. Küllap ta saab neid jätkusuutlikke valikuid teha hoopis mõnes muus valdkonnas oma elus, näiteks jäätmete sorteerimine, taaskasutus, toidu raiskamise vähendamine ja elektri tarbimine.

Milliseid riske sa seoses Rohetiigriga näed? Või on edu vältimatu?

Minu suur soov on, et kui me võtame nii suure eesmärgi nagu seda on ÜHISKONNAS MUUTUSE tegemine, siis on hästi oluline see eesmärk ka saavutada. Vastutus on igal juhul suur ja risk ongi ehk see, et kui vaibub see soodne taganttuul, mida praegu oleme saanud nautida ja kogu ettevõtmine takerdub, siis see oleks tagasilöök mitte ainult Rohetiigrile, vaid kogu ühiskonnale. 

Aga ma olen optimistlik, sest Rohetiigri sünni ajastus on õige ja meeskonnas on suurte muutuste läbiviimise kogemus näiteks maailmakoristuse näol. Eks me ise peame toimetama selliselt, et koostööst väga paljude erinevate organisatsioonide ja sektoritega ei tekiks konkurentsi vaid arusaamine, et me oleme kõik ühes paadis.

Sa rääksid, et Rohetiigri üks lähenemisi on muuta ettevõtete juhtimisviisi kestlikumaks ja läbi selle ühiskonnas muutust esile kutsuda. Räägi enda juhtimiskogemusest? 

Juhtimises on kõige tähtsam inimkesksus. Mistahes valdkonnas ettevõte ka ei tegutseks, alati on selle kesksel kohal grupp inimesi, kes peavad koos toimetama. Inimestel on tööl käimisega seoses kolm põhilist vajadust: 1) missioonipõhisus ehk soov kuhugi kuuluda 2) autonoomsus ehk võimalus end teostada ning 3) arenguvõimalus, mis ei pea tingimata tähendama karjääriredelil ronimist vaid ka isiklikku arengut. Need 3 põhiväärtust on olulised ka siis, kui tahame ühiskonnas muutusi ellu viia. Lõppude lõpuks taandub kõik sellele, et me oleme evolutsioonilised olendid, kellel on teatavad vajadused, emotsioonid, tahtmised ja hirmud. Muutust tehes ei saa vastuollu minna inimlikkusega. Üksikisiku mõistmine on oluline. Sellega ei taha ma öelda, et muutus peab olema mugav, aga meil tuleb läbi mõelda, kuidas luua soodne pinnas, et inimene ise tahaks pingutusi teha ja muutusi ellu viia.