Rohetiiger on kutsutud osalema ekspertrühma töös, mille ülesandeks on nõustada äsja loodud  valitsuse rohepoliitika komisjoni, mida juhib peaminister ja koosneb rohepoliitikaga seotud võtmeministritest. Ekspertrühma ülesanne on panna 2022. aasta veebruariks kokku omapoolsed soovitused valitsusele, kuidas edukalt ellu viia rohepööre Eesti majanduses ja ühiskonnas.

Ekspertrühma liikmed on valitud põhimõttel, et oleks kaetud erinevad vaatenurgad teadusest, ettevõtlusest ning kolmandast sektorist. Ekspertrühma tegevust juhib SEI Tallinna juht Lauri Tammiste. Rohetiigrit esindab Eva Truuverk. 

Ekspertrühma liikmed on: 

• Lauri Tammiste – SEI Tallinn – energia- ja kliimapoliitika
• Martin Villig – Bolt – transport ja liikuvus
• Priit Lepasepp – Sunly OÜ – taastuvenergia ja cleantech
• Anne Sulling – roherahastus ja innovatsioonipoliitika
• Arno Kütt – Cleveron – tööstus
• Margus Muld – Agrone – põllumajandus ja toit
• Ivar Dembovski – Rait Wood – metsa- ja puidutööstus
• Marti Hääl– Alexela – põlevkivi sektor ja õiglane üleminek
• Eva Truuverk – Rohetiiger – rohe/ringmajandus
• Tõnis Arjus – Tartu ruumiloome osakonna juhataja – kaasaegne linnaruum
• Helen Sooväli-Sepping – Tallinna Ülikooli prorektor – linnaruum ja -ökoloogia
• Aveliina Helm – TÜ kaasprofessor, ökoloogia ja elurikkus
• Annela Angel-Kraavi – Cambridge Ülikool – kliimapoliitika, kliimaökonoomika
• Ants-Hannes Viira – Maaülikool – põllu- ja maamajandus
• Madis Toomsalu – LHV grupi juht – rahastus ja finantssektor

Valitsuse rohepoliitika juhtkomisjoni juhib peaminister ning selle alalised liikmed on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, haridus- ja teadusminister, keskkonnaminister, maaeluminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, riigihalduseminister ja välisminister.

Komisjoni eesmärk on koordineerida rohepoliitika elluviimist Eestis kestliku majanduskasvu edendamiseks. Komisjon töötab valitsuse otsused läbi enne valitsuse istungeid ning töö tulemusena saavad ministrid senisest paremini koordineerida mitut valitsemisala puudutavaid küsimusi ja ülesannete täideviimist.

Eesti on seadnud eesmärgiks saavutada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguste neutraalsus. Eesti soovib väljuda põlevkivielektri tootmisest hiljemalt aastaks 2035 ning põlevkivi kasutamisest energeetikas tervikuna hiljemalt aastaks 2040. aastaks 2030 soovib Eesti süsinikdioksiidi heitkoguseid vähendada 70 protsendi võrra võrreldes 1990. aasta heitkoguste tasemega. See tähendab olulisi muudatusi pea kõigis eluvaldkondades, sealhulgas näiteks energeetika vallas, transpordisektoris, hoonete energiatarbimises ning jäätmemajanduses.