Lugedes läbi uue koalitsioonileppe ja viies selle kokku Kaja Kallase tsitaadiga Postimehe intervjuust: “Nüüd on aeg tegude inimesteks, kes teevad rohkem kui lihtsalt räägivad,” on põhjust rõõmustamiseks. Iial varem ei ole kestlikkuse teema niivõrd tähtsal kohal ühegi varasema valitsuse agendas olnud.

Rohetiigrina kiidame eriti heaks ja soovime kaasa aidata meie senise tehtud tööga otseselt haakuvas kahes punktis:

Koalitsioonileppe Roheline Eesti, kliimapoliitika alampunkt: Määrame koostöös teadlaste ja ettevõtjatega teaduse ja arenduse suunad, kus Eesti on rohepöörde eestvedaja. Toetame valitud suuna lahendusi ja oskusteabe eksporti.

See punkt on meile väga oluline, sest just sellega oleme tegelenud juba 2020. aasta algusest. Oleme koos ettevõtjatega läbi rääkinud ja nägemuse Eesti tulevikuks kokku leppinud juba transpordikütuste, tiheasustuse transpordi, rohelise kapitali, põllumajanduse, energia, jäätmekäitluse ja olmejäätmete, bioressursi ning metsanduse valdkonnas. Kuuel teemal seisab protsess veel ees. Samuti oleme kokku kutsunud teadlaste paneeli, kes ettevõtjate seisukohti valideerivad. Selle tulemusena valmib järgmise aasta alguses Rohetiigri eestvedamisel tasakaalus majanduse visioon aastaks 2030.

Koalitsioonileppe Roheline Eesti, kliimapoliitika alampunkt: Loome läbi Tulevikurahastu võimalusi kohalikel kogukondadel, ettevõtetel ja vabakonnal osaleda aktiivsemalt rohepöördes. Töötame välja kohaliku kasu instrumendi. 

Rohetiigris tegutseme aktiivselt selle nimel, et koondada kokku ühiskondlik tellimus rohehüppeks nii üksikisikult, erasektorist ning vabakonnast. Nimetatud punkt kasvatab olulisel määral usku sellesse, et valdkonnas, kus on vaja otsustavust ja kiirust ning kus on vaja uusi teadmisi ja oskusi ning kus vajalike sammude astumine nõuab laialdast koostööd ja pingutamist, on valitsusel soov tegutseda kaasavalt. 

Kiidame selle heaks ning oleme valmis oma kogemustega panustama ning ühistöös kõigi huvigruppidega töötama selle nimel, et Eesti mitte ainult ei läbiks rohepöörde etappi miinimum programmi järgi, reageerides Euroopast tulenevatele nõudmistele, vaid me saavutame uusi konkurentsieeliseid ning Eesti saab lisaks digiriigina tuntuks ka roheriigina.

Mitmete konkreetsete seisukohtade kõrval nagu põlevkivist väljumine, jäätmed ja metsandus on tähtis seegi, et Eestil tekiks praktiline ja objektiivne platvorm toodete ja teenuste keskkonnamõju hindamiseks. Nii võiksime esimese riigina jõuda välja selleni, et eratarbija jaoks on kauplustes välja toodud toote-teenuse jalajälg ning ettevõtete puhul võiks neid saada võrrelda kliimaaruannete järgi. Rohetiigril on siin ideid, kuidas seda ellu viia ning me näeme ennast siin ka üles kutsuja ja algatajana. Rohetiiger loodab, et ambitsioonikas plaan ühiskonna praktiliselt rohelisest toimimisest on just see, millega tulevikus teisi riike inspireerida.

Lõpetuseks on hea meel, et ka värske keskkonnaminister Tõnis Mölder toonitas, et tegemist on eriliselt vastutusrikka rolliga ning tähtis on leida võimalikult hea tasakaal erinevate huvigruppide vahel.

Kui hea koostöö erasektoriga on saanud Rohetiigri alguse tunnustäheks ning 2021. aasta plaanides on nii üksikisiku kui vabakonna kaasamine ja ühiskondliku tellimuse koondamine rohehüppe tegemiseks, siis lugedes koalitsioonilepet ning uskudes uue valitsuse teotahtesse, loodame väga, et saame aidata ja toetada Eesti valitsust teekonnal kestliku ja kliimaneutraalse riigini.