President Kaljulaidi Fondi ja Rohetiigri kokku kutsutud mõttetalgutel tõdesid osalejad, et Eestis on roheenergia kasutuselevõtt takistatud peamiselt keeruliste regulatsioonide ja menetlussuutmatuse tõttu. Energiaümarlaual osalesid André Küüsvek (Põhjamaade Investeerimispank), Ülo Kaasik (Eesti Pank), Olavi Lepp (Swedbank), Marti Hääl (Alexela), Rene Tammist (Utilitas), Priit Lepasepp (Sunly), Ando Leppiman (Eesti Varude Keskus) ja Joe Philipsz (Kolme Mere Fond). Arutelusid juhtis president Kersti Kaljulaid.

President Kersti Kaljulaidi sõnul on probleemid jätkuvalt lahendamata ja ohustavad tulevikus ka meie energiasõltumatust. “Meil peaks olema aastaks 2030 rohelist energiat nii palju, kui vaja ja ka sadu megavatte salvestusvõimsust, tegelikkus on aga see, et me oleme nende projektide rahastamisest päris kaugel. Nendest räägitakse samas sellisel toonil, nagu kõik oleks kohe-kohe juhtumas.”

Presidendi sõnul on ettevõtjate ja rahastajate vaatest tekkinud nõiaring: projektid on olemas, aga arendajad ei saa ennustada, kas ja millal nad saavad riigilt kooskõlastused ja load. “Ringleb nali, et tuulegeneraatori ehitus võtab kümme aastat, millest üheksa menetletakse ehitust kohtus. Pikk projekteerimisfaas on aga investoritele väga kallis. Tõlgitult tähendab see, et nad eelistavad siis oma raha kuhugi mujale paigutada,” tõdes Kaljulaid. “Läti, Leedu ja Poola on sel aastal meile märkamatult loonud regulatiivsed konkurentsieelised ning saavad meist liikuda palju kiiremini. See tähendab, et meid ähvardab olukord, kus meie vaid impordime kliimaneutraalset energiat, mis on ju teadupärast kallim.“

Rohetiigri energia teekaardi valmimist juhtinud Jaanus Purga sõnul on pärast sõja algust Ukrainas vaja selgemat ja otsusekindlamat riigi vaadet ja lühemaid, kiiremaid ning selgemaid protsesse ja regulatsioone. Selge nimekiri rahvuslikult olulistest strateegilistest suundadest ja projektidest annab tellimuse ja kindluse ettevõtetele ning vajalikud garantiid pankadele.

“Kui enne olime maas Soomest ja Poolast, siis selle aastaga oleme maha jäämas ka Lätist ja Leedust ning lõpptulemusena teevad ettevõtjad – ka Eesti ettevõtjad – oma investeeringud taastuvenergiasse seal, kus mõistlikult saab. Äri läheb sinna, kus seda saab teha. Kui me praegu kiiresti ohje maast ei haara, langeme oma regioonis konkurentsist välja,” lisas Purga. 

Aruteludest lähtus, et pangad oleksid valmis roheenergiaprojekte rahastama, sest rahvusvaheline ja nüüdseks juba pikaajaline kogemus näitab, et need on kasumlikud. Pankade ja investeerimisfondide jaoks on oluline aru saada investeeringu poliitilisest riskist ja tururiskist, mille maandamisele riik peab kaasa aitama, vältimaks projekti kestuse määramatut pikenemist ja ootamatult muutuvaid ning turgu mõjutavaid regulatsioone. 

Ümarlaual osalesid lisaks veel: Avo Kärmas, Kristi Klaas, Einari Kisel, Kuido Kartau, Heiti Hääl, Peep Siitam, Aivar Berzin, Alo Allik, Hannu Lamp, Andres Sõnajalg, Martti Talgre, Margus Kaasik, Sigrid Harjo, Ivo Krustok, Meelis Münt, Madis Kallas, Kädi Ristkok, Tea Danilov, Kädi Ristkok, Jaanus Purga, Andres Veske ja Eva Truuverk. 

Fotogalerii: Mattias Tammet