27. jaanuaril asutati Rohetiigri esindusorganisatsioon, mille eesmärk on ühendada Eesti ettevõtted, et ühiselt muuta majandust keskkonnasäästlikumaks ja kestlikumaks.

Rohetiigri esindusorganisatsiooni virtuaalsest asutamispeost võtsid osa 18 asutajaliiget ja 6 liiget: Wolfscape, Arcwood, Cronimet Nordic, Swedbank, LHV, Puhastusimport, A Le Coq, Agrone, Bolt, Thermory, Vestman Energia, Tere, Kaamos, Alexela, Ragn-Sells, Estonian Business School, Scandium Kinnisvara, Ülemiste City, Tallinna Sadam, DeltaE Inseneribüroo, Sorainen, Fotografiska, R-Kiosk ja Nordic Spedition.

Rohetiigri eestvedaja Mihkel Tammo sõnul on esindusorganisatsiooni loomise taga usk, et ühiselt ja koordineeritult tehtud rohehüppel on suurem mõju ühiskonnale, kui üksinda astutud sammudel. Eesmärk on koondada kuni 250 liiget, nendest 18 asutajaliiget ja 6 liiget on juba liitunud.

 “Erasektor on võtnud selge initsiatiivi ja vastutuse, sest mõistetakse, et maailm on muutunud ning ainult kasvule orienteerituna ning loodust kurnates edasi minna ei saa. Ettevõtted on paindlikumad ja suudavad kiiremini muutusi ellu viia,“ rääkis Tammo. Ta lisas, et 250 on piisavalt suur arv, et ettevõtete tasandilt sündiv muutus hakkaks ühiskonnas suuremat mõju avaldama ja eeskujusid pakkuma ettevõtetele, kes alles otsivad võimalusi, kuidas oma teenuseid või tootmist reformida selliselt, et see keskkonda ei koormaks. Teisalt on see arv piisavalt väike, et Rohetiiger jõuaks iga liikmega individuaalselt tegeleda ja kestlikkuse poole suunata.

Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverki sõnul on esindusorganisatsioon oma sisult väga praktiline. “Me pakume oma liikmetele võimalust osaleda Rohetiigri Akadeemias, kus ettevõtted töötavad koostöös ekspertide ja mentoritega välja kava, kuidas vähendada oma ettevõtte keskkonnamõju. Meil on positiivne kogemus ligi pool aastat kestnud Rohetiigri pilootprogrammist juba olemas, kus 15 ettevõtet ja organisatsiooni on oma keskkonnaeesmärgid sõnastanud ja liiguvad nüüd samm-sammult lahenduste suunas. Ettevõtted on asunud vähendama oma jalajälge transpordis, tootmises, kliendisuhtluses ja jäätmemajanduses,” rääkis Eva Truuverk. “Kogu selle töö käigus kaardistatakse ka seadusandlikud takistused, mis raskendavad ettevõtetel jätkusuutlikult tegutseda ja mille muutmine on Rohetiigri üks eesmärke. Nii ongi selle aasta eesmärgiks tegeleda toidu raiskamise ja paberarvete vähendamisega ning roheliste hangete teemaga.”

Lisaks Akadeemiale on juba pool aastat käinud koos Rohetiigri Mõttekoda, kus Eesti ettevõtjad on kaardistanud erinevate majandussektorite sõlmprobleemid ja pakkunud välja omapoolse nägemuse, kuidas koostöös valitsussektoriga reformida praegust liigtarbimisele ja raiskamisele orienteeritud majandust nii, et eesmärgiks tõuseksid tasakaal, jätkusuutlikus, taaskasutus, väärindamine ja looduse väärtustamine. Mõttekoda on oma seisukohad ja ettepanekud kujundanud juba seitsmel erineval teemal. Ettepanekud valideeritakse koostöös teadlastega ja tasakaalus majanduse visioon esitatakse valitsusele 2022. aasta alguses.