Rohetiiger esitles tasakaalus majanduse visiooni Eestile aastaks 2040, mis põhineb peateekaardil, mis omakorda koondab varasemat viit valdkondlikku teekaarti. Tasakaalus majanduse visioon kirjeldab Eesti majandusruumi 15 aasta pärast, kui viia ellu teekaartides sisalduvad ettepanekud. 

„Rohetiigri visioon on algusest peale olnud lihtne, kuid väga ambitsioonikas – aidata Eestil liikuda tasakaalus majanduse poole. Viimase viie aasta jooksul oleme loonud unikaalse teadmiste pagasi – 300 eksperdi ja teadlase koostöös on valminud ligi 700 leheküljeline põhjalikult läbitöötatud nägemus Eesti järgmiste aastate arengust. Nüüd on aeg asuda kirjutatut ellu viima,” ütles Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.

Peateekaart põhineb aastatel 2022–2025 Rohetiigri koostatud viiel valdkondlikul teekaardil: energia, transport, ehitus, maakasutus ning tööstus ja ringmajandus. Peateekaart sõnastab viis missiooni koos selgete tegevuste ja umbes 30 prioriteetse tegevusettepanekuga:

1. Liikumine 100 protsendilisele taastuvenergiale – 2040. aastaks kaetakse Eesti aastane elektri- ja soojusvajadus täielikult kodumaise taastuvenergiatoodanguga. Selleks on vajalik kombinatsioon mitmekesisest energia tootmisest, salvestamisest ja tarbimise juhtimisest, et tagada energiasüsteemi tasakaal, kui energiat toodetakse rohkem kui tarbitakse ja vastupidi. 2023. aastal oli taastuvenergia tarbimise osakaal 41 protsenti. 
2. Tihedam ja elavam linnaruum – inimkeskse, rohelise ja kergliiklusele sõbraliku avaliku ruumi loomine linnades. Selleks on vajalik ohjata valglinnastumist ja pendelrännet ning kasutada maksimaalselt ära keskuste potentsiaal nii teenuste pakkumisel kui elukeskkonnana. Liiklusloenduse andmetel siseneb igapäevaselt Tallinnasse ligikaudu 200 000 autot ja samal ajal vaid umbes 20 protsenti Tallinnasse tulevatest inimestest teeb seda ühistranspordiga.
3. Ühistranspordi kasutamise modaalpööre – ühistranspordi kiiruse ja mugavuse tõstmine, et liikumiseks peamiselt ühistranspordi kasutajate osakaal kasvaks linnades 25 ja maapiirkondades 18 protsendini. Selleks on kriitiliselt oluline suurendada ühistranspordi ühenduste kiiruseid, mis on hetkel võrreldes sõiduautoga ligi kaks korda aeglasem. Muuta ühistranspordi marsruudid maakondades näiteks poole- ja tunni põhiseks ja luua linnadesse liikuvuskeskused, kust saab sujuvalt liikuda ühelt transpordiliigilt teisele. 
4. Bioressursi väärindamine ja  potentsiaali kasutamine – Eesti biomassi töötlemise lisandväärtuse suurendamine ja ressursitootlikkuse tõstmine. Biomassi kasutamise lisandväärtus kasvab oluliselt kiiremini Eesti naaberriikides ja Euroopas keskmiselt, sest oleme lisandväärtuste loomise tootmisahelas Euroopas liiga madalal (nt Eestis on biomassi väärindamise lisandväärtus töötaja kohta 37 000 eurot, Euroopas keskmiselt 51 000 ja Soomes 81 000 eurot aastas). Peame piiratud ressurssidest rohkem lisandväärtust välja võtma. 
5. Materjalide ringkasutusse võtmine ja innovatsiooni edendamine tööstuses, kus oleme materjalide kasutamise ressursitootlikkuses Euroopas tagant poolt kolmandal kohal (ühest kilogrammist ressursist toodame 1,15 eurot väärtust, samas kui Euroopas keskmiselt on see 3 eurot). 

„Peateekaart ei ole järjekordne ülevalt-alla suunatud riiklik strateegiadokument, mis läheb sahtlisse. See on viie aasta jooksul läbi arutatud ettevõtjate ühine nägemus, kuidas saavutada muutus Eesti ühiskonnas tasakaalus majanduse suunas. Paljud tegevused ei vaja suuri investeeringuid, vaid teadlikkuse tõstmist, andmete paremat kasutamist ja bürokraatia vähendamist,” selgitas peateekaardi autor ja Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi lektor Kersten Kattai.

Kui peateekaardis välja toodud ettepanekud ellu viiakse, toodetakse tasakaalus majanduse visiooni kohaselt elektrit hajutatult ja taastuvatest allikatest; hooned ja võrgud suhtlevad ning nutikas tarbimine ja salvestus hoiavad süsteemi tasakaalus. Transport ühendab sujuvalt ühistranspordi, kergliikluse ja nõudluspõhised lahendused, tarneahelad on läbipaistvad ja tõhusad.

„Tänu e-riigi taustale ja digitaalsele sidususele on võimalik Eestist kujundada kiire ja usaldusväärne innovatsioonilabor – paik, kus katsetatakse tuleviku majandust. Eesti väiksus, paindlikkus ja kiired otsustusprotsessid on meie suureks konkurentsieeliseks. Tasakaalus majandus sünnib julgusest ja koos tegutsemisest – ettevõtjate, teadlaste ja kogukondade otsustest võtta vastutus ja muuta harjumusi,” selgitas tasakaalus majanduse kontseptsiooni autor ja Bolti riistvaraosakonna juht Ardo Reinsalu.

“Järgmised viis aastat ei saa olla enam pilootprojektide, pisikeste sammude ja “katsetame natuke” aeg. Järgmised viis aastat peavad olema julguse ja süsteemse muutuse aastad. Aeg, kus ettevõtted liiguvad sisulise ja strateegilise jätkusuutlikkuseni. Aeg, kus riik loob selge ja stabiilse raamistiku. Aeg, kus teadus räägib ettevõtte keelt. Ja aeg, kus inimesed – meie kõik – toetame muutust, mitte ei karda seda,” ütles Eva Truuverk.

Rohetiigri peateekaart ja visioon „Tasakaalus majandus 2040″: https://tasakaal.rohetiiger.ee