Rohetiigri liikmetest 61 protsenti mõõdavad oma organisatsiooni kliimamõju, selgub Rohetiigri liikmete ja ühiskonna kestlikku arengut seiravast arenguraamatust.   

Kliimamõju mõõtmisest ja eesmärkide seadmisest on saamas norm. Ka Rohetiigri liikmed on 2023. aastal teinud selles valdkonnas suure hüppe. 2022. aasta andmete järgi oli vaid 40 protsenti rohetiigritest mõõtnud organisatsiooni keskkonnamõju, sh kliimamõju, kuid 2023. aastal on kliimamõju mõõtnud koguni 61 protsenti vastanud ettevõtetest.  

Sustinere üks asutajatest Maris Ojamuru sõnul näitab 20 protsendipunkti suurune hüpe positiivset trendi, mis viitab sellele, et Rohetiigri liikmed on keskmiselt teadlikumad oma keskkonnamõjudest. Ühtlasi annab see tema sõnul võimaluse võrrelda meie ettevõtete praktikat ka maailmaturul toimuvaga.  

KPMG globaalse kestlikkusearuandluse uuringu tulemuste kohaselt raporteerib ja eesmärgistab kliimamõju 71% (58 riigi TOP 100 ettevõtet) ettevõtetest. „Sustinere tehtud 2022. majandusaasta aruannete uuringu kohaselt on Eesti suurettevõtetest enda kliimamõju mõõtnud umbes kolmandik. Seega on rohetiigrid Eesti mõjukaimate ettevõtetega võrreldes kaks korda kliimateadlikumad,“ rääkis Ojamuru.  

Rohetiigrite suur väljakutse järgnevateks aastateks on avalikustada oma keskkonna ja sotsiaalse mõju juhtimise praktikaid.  

„Kestlikkusearuande eraldiseisvana või majandusaasta aruande osana on avaldanud pool küsimustikule vastanutest. Siin jäävad rohetiigrid kõvasti alla rahvusvahelisele trendile – 2022. aastal oli ettevõtete raporteerimise tase 79%; Lääne-Euroopa 100 mõjukaima ettevõtte seas 85% ja Ida-Euroopas 72%,“ rääkis Ojamuru. 

Ojamuru sõnul iseloomustab rohetiigreid suur tahe – seda näitab asjaolu, et kõik küsitlusele vastanud ettevõtted olid seadnud endale keskkonnaambitsiooni. „Et tahet ka tegudega tõestada, on vaja mõelda läbi oma mõjukohad, seada paika eesmärk, tulemusmõõdikud ning kujundada toetav juhtimisstruktuur,“ ütles Ojamuru.  

75 protsenti vastanutest on määranud keskkonnateemade eest vastutaja juhatuse tasandil ja on tegelenud ka keskkonnamõjude vähendamise plaaniga. Kuid vaid 46 protsenti vastanud ettevõtetest on loonud keskkonnateemade juhtimiseks kindla süsteemi koos vastutajate struktuuriga ning ühtlasi sõnastanud tähtajalised eesmärgid ja mõõdikud.  

See-eest on rohkem ettevõtteid suurendanud oma keskkonnainvesteeringuid. 2023. aastal kasvasid need 61 protsendil vastanutest. „Need, kes on keskkonnainvesteeringuid kasvatanud, on seda kõige enam teinud energiakasutuse valdkonnas ning keskkonnajuhtimise süsteemi tugevdamises, järgnevad materjalide ja pakendite kasutuse ning jäätmete valdkonnad. Kõige vähem on pööratud tähelepanu veekasutuse, reostuse ja elusloodusega seotud tegevustele,“ selgitas Ojamuru.   

Rohetiiger uuris koos Sustinerega 2023. aasta lõpus kõikidelt Rohetiigri esindusorganisatsiooni liikmetelt, kuidas nad igapäevaselt oma keskkonnamõju juhivad. Küsitlusele vastas 56 ettevõtet, mis on 65 protsenti Rohetiigri liikmetest. Küsitlusele vastanud ettevõtetes töötab kokku ligi 35 000 töötajat.  

Sihtasutus Rohetiiger on keskkonnast hoolivate ettevõtete koostööplatvorm. Teeme Ära liikumisest, Maailmakoristuspäevast ja Tiigrihüppest inspiratsiooni ja tõuke saanud Rohetiiger koondab täna ligi 90 ettevõtet väga erinevatest tegevusvaldkondadest.  

Rohetiigri eesmärk on tegeleda keskkonnajalajälje juurpõhjuste likvideerimisega ettevõtetes ja ühiskonnas. Selleks on Rohetiiger kasutanud tööriistu nagu koolitused, keskkonnast hoolivate ettevõtete esindusorganisatsiooni loomine, aga ka teekaardid neile sektoritele, mis kokku annavad lõviosa majanduse negatiivsest keskkonnamõjust.