Kuula saadet!

Linnad on kõige suuremad planeedi reostajad, tervelt 70% kogu maailma heidetest on pärit just nimelt linnadest. Suurel hulgal koos elavad inimesed tarbivad, kulutavad ja reostavad taktitundetult, sest enamiku linnade puhul ei saa rääkida läbimõeldud planeerimisest, mis võtaks arvesse erinevaid sellise eksistentsi kitsaskohti. Kuid on olemas ka teistsuguseid näiteid, kus terve asum hingab ja mõtleb roheliselt. Eesti näidetest räägivad Hundipea kliimaneutraalse asumi ehituse ja arenduse eestvedaja Markus Hääl, Ülemiste City juht Ursel Velve ning TalTechi rohepöörde prorektor Helen Sooväli-Sepping. Saadet juhib ajakirjanik Erik Moora.

„Rohetiigri ühe asutajana liitusime Rohetiigri Akadeemia esimese lennuga, kus esimese asjana kaardistasime ära 30 erinevat probleemi meie linnakus. Asusime nendega ka kohe tegelema ja oleme koostöös Utilitasega läinud üle kaugküttele ja -jahutusele, hakkasime kasutama linnakus rohelist energiat, oleme läinud üle ka taaskasutatavatele toidukarpidele. Samuti oleme koostöös Tallinna linnaga võtmas ette suuri muutusi liikuvuses. See on suur CO₂ tekitaja ja vaatlemegi koos linnaga, kuidas vähendada saastet nende osas, kes tulevad oma autoga linnakusse tööle ja kooli,“ räägib linnaku juht Ursel Velve.

Suurim märgiline muutus, mida saab hetkel Ülemiste City osas välja tuua, on mainitud pakendite vähendamine. Uuringust selgus, et tekitame linnakuna aastas 13-kordse hoone suuruse hulga ühekordseid toidukarpe. Ursel ütleb, et eelmisest sügisest palus linnak kõikidel oma toitlustajatel ühekordsetest toidukarpidest loobuda ja rakendati Ringo pakendiringlus. Kui palju on juba pakendit kokku hoitud, veel selge pole, kuid kui numbrid teada, saab need ka avaldada.

Haridusega rohelisema maailmavaate suunas

Lisaks reaalsetele tegevustele on oluline ka teadmine, kuidas rohelist maailma luua. Nii on TalTechi rohepöörde prorektori Helen Sooväli-Seppingu sõnul hetkel nende suurim panus rohelist jalajälge vähendavate kursuste sisseviimine ülikooli õppekavadesse. Kõige suuremat mõju saabki Heleni sõnul ülikool ühiskonnale pakkuda uute roheliste teadmiste ja oskuste kaudu. Nii tulevad tööturule täiesti uute väärtussüsteemidega töötajad.

„Ülikooli arengukavas on aga kirjas ka üks reaalne, füüsiline mõõdik, mis meid jätkusuutlikkusega seob: see on otsus muuta ülikool 2035. aastaks täiesti kliimaneutraalseks. See tähendab, et ülikooli kinnisvara ja kogu edasine arendamine käib kõik läbi selle mõõdiku. Siia kuuluvad loomulikult ka liikuvus, prügi ja energia. Esimesed muutused, mida projekti kaheaastase toimimise jooksul oleme saavutanud, on küll veel mikroskoopilised, kuid kasvavad iga päevaga. Oleme samuti rakendanud ülikooli linnakus pakendiringluse ja lülitanud õppekavasse sisse ringmajanduse kursused,“ selgitab Helen.

Linnaku arendamisel on väljastpoolt muutusi veel vähe näha, kuid koostamisel on ülikooli CO₂-mudel. Pärast selle valmimist saab hakata kohe erinevate tegevustega vähendama kooli jalajälge: näiteks on vaja igal aastal vähendada 17 parkimiskohta. Helen lisab, et Mustamäe linnaosa valitsusega tehakse koostööd, et leida viis, kuidas liikuda rohelisemalt ülikooli linnakusse: kuidas näiteks rongijaamast tulla rattaga turvaliselt ülikooli.

Kliimaneutraalne elurajoon

„Hundipea kliimaneutraalse asumi arendamise eesmärgil käime hetkel uurimas mujal riikides sarnaste lahenduste võimalusi, näiteks Pariisi 17. linnaosas on selliseid kliimaneutraalseid lahendusi juba arendatud. Oleme pühendanud oma eelarves ligi miljon eurot erinevatele uuringutele: hetkel viime TalTechiga läbi suurt rakendusuuringut, ühes uuringus on koos ülikooli viis instituuti. Suhteliselt erandlik projekt. Loome hetkel oma arendusest tervikliku digitaalse kaksiku, kus saame kõik roheprobleemid läbi mängida. Lisaks saab seda mudelit kasutada ka tulevikus teistes sarnastes projektides,“ räägib Hundipea asumi arenduse eestvedaja Markus Hääl.

Markus lisab, et rakendusuuringu käigus vaadatakse üle suurimaid jalajälje tekitajaid: need on liikuvus, energiakasutus – sooja- ja elektrienergia, ehitusmaterjalid ning ka välised mõjurid.

„Ehitise elutsükli analüüsist on kuuldud, kuid me uurime ka näiteks seda, kuidas mõjutab üks maja teist maja, läheduse mõttes. Kus tekivad arenduses tuulekoridorid, kuhu tekivad külma- ja kuumasaared, kuidas peaks olema linnaruumis paigutatud haljastus, et inimestel oleks mugavam olla, et energiakulu oleks väiksem. Vaatame ka, kus peaks asuma koolid, kus elupinnad, kus töökohad. Planeerimine tagab selle, et hiljem ei ole probleeme kogu terviku toimimises,“ lisab Markus.