Erkki Vedder
Rohetiigri pilootprogrammi vedaja

Pilootprogrammis on eesmärgid seatud, esimesed sprindid läbi viidud ja fookuses on erinevate rohe-tegevuste läbiviimisega jätkamine. Loomulikult, kui midagi teha, siis tekivad takistused. Eriti kui tegemist on niivõrd suuremahulise ja strateegilise muudatusega nagu kestlikuma toimimisviisi rakendamine. 13. aprillil toimunud Rohetiigri Akadeemia treeningpäev keskendus takistusele lahenduste leidmisele. Rohetiigri eelduseks on, et koostegemisel on jõud. Pilootprogrammi seltskond on päris mitmepalgeline – startupist välja kasvanud globaalne ettevõte, kohalik omavalitsus, toidutootja, korrakaitseasutus, linnaosa jne… Sellise eripalgelise rühma koostegemise üheks võluks on see, et võib tulla ootamatuid seoseid, mida ette ennustada ei oska. Ilmselgelt on sellistel organisatsioonidel väga erinevaid vaateid, aga on üllatav, kui paljus on väljakutsed tegelikult sarnased või lausa kattuvad. 

Keskkonnahoidliku ettevõtte tegelik rakendamine

Päeva alustasime näitega, kui keeruline võib rohe-ettevõtte rakendamine olla. Ivar Heinola rääkis enda kogemusest vanapaberist soojustusmaterjali tootva ettevõtte Werrowool alustamisest. Kuigi ettevõte on nüüd tugevatel jalgadel, siis ettevõtte käima saamine oli keeruline. Üheks õppetunniks oli, et võid küll palju ette planeerida ja läbi mõelda, kuid rakendamisel tekib ootamatus ootamatuse järel. See on igasuguste ettevõtmiste puhul tavaline, aga konkreetselt roheteemades oli üheks avastuseks, et kuigi sõnades on inimesed rohemeelsed, siis kui on tegelik valiku tegemise koht, ei pruugi roheargument määrav olla. Otsustamise hetkel erinevate materjalide vahel ollakse pigem valikutes konservatiivsed ja skeptilised uute materjalide vastu, isegi kui need on keskkonnasõbralikumad. Samas keskkonnasõbralikkusel on ka omad ärilised eelised – see paistab välja ja oluliselt kergem on saada meediakajastust ja selle läbi ka tootele reklaami. 

Üksteise nõustamine 

Inspiratsiooniesinemisele järgnes treeningpäeva põhiosa – üheskoos väljakutsetele lahenduste leidmine. Kõik organisatsioonid nimetasid peamised väljakutsed, mis neil hetkel laual. Koondasime sarnased väljakutsed ja jagunesime nelja rühma, et väiksemas seltskonnas takistustele süvitsi otsa vaadata. 

Mõned näited levinumad väljakutsetest… Kestlikkuse teemaga alustamisel on keeruline aru saada, kui suuremahuline see ülesanne tegelikult on. Pea kõikides organisatsioonides sai projekti vedajaks (Rohetiigri kõnepruugis “särasilmaks”) inimene, kellel on ka teised tööülesanded. Kui kestlikkuse teema läheb ettevõttes käima, siis tihtilugu saab see inimene kõikide keskkonnaküsimuste sihtmärgiks ja peab manageerima nii enda tööülesandeid kui keskkonnateemat. Mitu pilootorganisatsiooni ongi jõudnud eraldi kestlikkuse või keskkonnajuhi töökoha loomiseni. Aga isegi kui teemat veab eraldi inimene või lausa tiim, on oluline, et kogu kestlikkuse temaatika ei koonduks ainult neile. Väljakutseks on, kuidas viia kestlikkuse teema organisatsiooni tervikuna, et see oleks osa äriprotsessist mitte lisategevus. Näiteks ühe võimaliku lahendusena toodi välja, et üheks võtmefaktoriks on õigete inimeste kaasamine. Esimesena teadlikult kaasata valdkonnajuhte, kes ise ka teemast huvitatud (early adopters). Kui mõne valdkonna või ettevõtte üksuse rohestamine on juba toimunud, siis saab seda kasutada positiivse argumendina järgmiste protsesside rohestamisel.  

Teiseks suuremaks ühiseks väljakutseks on süsteemsed piirangud – keskkonnahoidlikumat tegutsemist võimaldavad regulatsioonid on kas aegunud või ei ole vajalikku terviksüsteemi üldse olemas. Näiteks pakendite suurem taaskasutus põrkub erinevate jäätmekäitlussüsteemi regulatiivsete või süsteemsete piirangute otsa. Heaks näiteks on ka transpordikorraldus. Näiteks Ülemiste City soovib linnakus autode hulka vähendada, kuid see on otseselt seotud kogu Tallinna liikuvuse ja eriti ühistranspordi korraldusega. Ja selliste süsteemide muutmine on keeruline ja pikaajaline. Osalejad ajutormasid siiski erinevaid võimalikke pehmeid nügimise meetodeid ja võimalikke pilootprojekte, mida saab katsetada, et motiveerida autokasutust vähendama. Märksõnaks on siin mitmed erinevad katsetused, sest ühte võluvitsa, mis probleemi kiiresti lahendaks, ei ole. 

Väljakutsed on paratamatud

Uue asja tegemisel on paratamatu, et takistusi tuleb – osad nendest väga komplekssed. Aga Rohetiiger usub, et koos jõuab kaugemale. Pilootprogramm on võimalus avastada, et ka teistel on sarnased mured ja teiste kogemusest – nii headest kui halbadest – õppida. Ja Rohetiigri laiem eesmärk on ka mitmeid ühiseid väljakutseid koondada, vedada nende lahendamist või toetada koalitsioonide teket, et ettevõtted ise saaks koos lahendamisel edasi liikuda.