Eelmine aasta tõi Leedu jõuliselt taastuvenergia kaardile, tuule ja päikese püüdmise võimekus jõudis aasta lõpuks 3,7 gigavatini (aasta varem 2,3 GW). Teisisõnu – Leedu on selles osas Eestile eeskujuks. Eestiga võrdluses tuleb numbrid muidugi jagada kahega, sest rahvastik moodustab Leedu omast ligi poole.

Tõeline murrang on toimumas salvestuse valdkonnas. Teatavasti võttis Eleringi analoog Litgrid veidi üle aasta tagasi kasutusse 200 megavatt-tunnise akusüsteemi nelja salvestipargiga. Uute salvestusvõimsuste rajamisel on alanud tõeline buum. Gigavati piiri ületasid salvestuse võrgureserveeringud juba suvel, kuid kolme sügiskuuga lisandus Litgridi andmeil broneeringuid koguni 1,3 gigavati jagu. Oktoobris kiitis Euroopa Komisjon heaks Leedu 180-miljonilise aastase toetusskeemi vähemalt 1,2 gigavatt-tunni salvestuse rajamiseks (maksumusest toetatakse konkursi võitjatel kuni 30%). 

Akusalvestite maht on enamasti vaid tund-paar, kuid seda saab kasutada päikeseenergia salvestamisel iga päev ja tuule puhul piltlikult iga tugevama puhangu puhul kuust kuusse ja aastast aastasse. Mõne aasta pärast on Leedus piisavalt salvestusvõimsusi, et suveperioodil saaks hakkama ainuüksi päikeseelektriga. Talveperioodil saab tänu lisanduvale salvestusele üle elatud lühemad tuulevaiksed ajad. Talve tuulevaiksete päevade jaoks rajatakse lisaks olemasolevatele uued kiiresti käivitatavad gaasijaamad. See annab lisarakenduse laienevale biogaasi tootmisele, esimesed biometaani toruühendused gaasivõrku juba toimivad.

Salvestuse eeldus on suured taastuvelektri tootmise mahud. Kümnendi lõpuks on kavas jõuda taastuvenergia võimsustega 10 gigavatini. Kokku 4 gigavatti päikeseenergia püüdjaid on juba arendusloa saanud, neist 2,2 GW teinud tehnilise projekti. Leedu annab lähiaastail palju võimalusi rõõmustada taastuvenergia hea käekäigu üle. 

Foto: Leedus on oma vesipumpla, Kruonise 900-megavatist võimsust jagub 12 tunniks. Praegu rajatakse sellele viiendat toru ja generaatorit.