Rahvusvahelise Energiaagentuuri juht kommenteeris aprilli lõpus ilmunud akuderaportis fakti, et elektrivõrkudes akude maht eelmisel aastal kahekordistus. Fatih Birol kirjutas, et „suurakud koos päikeseenergiaga on osades riikides nagu India juba konkurentsivõimelised uue kivisöega, mõne aasta pärast aga ka uue gaasiga Ameerika Ühendriikides ja uue kivisöega Hiinas.“ Kivisöe- või gaasijaamad on neis riikides olnud seni odavaim juhitav elektriallikas, selle koha akud taastuvelektriga üle võtavadki.

GIGA Storage kujutis tulevasest akupangast Dilsen-Stokkemis

Suurakud hakkavad jõudma ka Euroopasse. Alles see oli, kui Evecon koos Corsica Sole’ga teatasid novembris Kiisa ja Aruküla alajaamade juurde akude rajamise plaanist märksõnaga „Euroopa suurim“. Kaks akupanka kokku hakkavad mahutama 400 megavatt-tundi elektrit. Šotimaal olid poole suuremad akuprojektid välja kuulutatud juba jaanuaris 2022, kuigi jätku-uudiseid napib. Eelmise aasta juunis sai Alcem planeerimisloa Euroopa esimesele gigavatt-tunni skaalal akupangale Coalburnis Šotimaal (ehitus algas novembris). Veebruaris sai Alcem loa kavandada nii 2 GW-tunnine suuraku Glasgow lähedal kui veel üks gigavatt-tunnine akupank Edinburghi lähedal. Märtsis teatas Statera Energy 1,74 GWh akupanga heakskiitmisest, see rajatakse Exeteri lähedale. Euroopa Liidu giga-uudiseid ei tulnud kah kaua oodata. Detsembris teatas PreussenElektra 1,6 GW-tunnise akupanga rajamisest Saksamaa ühe viimasena suletud Brokdorfi tuumajaama territooriumile. Aprilli lõpus ilmus uudistemaastikule Hollandi firma GIGA Storage otsus rajada Maastrichti lähedale 2,4 GW-tunnine akupank nimega „Roheline kilpkonn“. Kohalik ehitusluba on olemas, 720 konteinerit hakkavad salvestama päikese ja tuule energiat mõne aasta pärast. Eesti suurakud valmivad juba järgmisel aastal, nii et Euroopa (Liidu) suurima akupanga võistlusel on valminute kategoorias auhinnalise koha lootus. Suurakude võistlus aga kogub hoogu ning sellel on palju võitjaid.