Energiahuviliste poolt oodatud Hollandi meretuule püüdmise oksjoni tulemused avaldas valitsus 11. juuni õhtul. IJmuiden (eesti keeles umbes nagu VEEsuue) Ver tuulepargi tulevane võimsus on vähemalt 4 gigavatti. See on enam kui Eesti kogu elektrivajadus mitte ainult võimsuselt, vaid ka aastatoodangult (ja jääb kuhjaga ülegi). IJmuiden ühe poole Alpha võitja oli Šoti SSE Renewables pensionifondiga ABP. Beta poole võitis Rootsi Vattenfall koos Copenhagen Investeeringute Partneritega. Valmis peavad tuulikuväljad olema 5 aasta pärast.

Uus tase on tuuleparkide loodussõbralikkuses, mille eest olid ette nähtud lisapunktid. Peaaegu kõigi tuulikute jalgadele rajatakse tehisrahud ehk kõikvõimalikud mereelukad saavad tuulikutele kinnituda või muidu nende lähedal end hästi tunda. Nähakse ette meetmed lindude kaitseks ning mereimetajate häirimise vähendamiseks juba alates ehitamise ajast. Tuulikute enneolematu lisand on 50-megavatine ujuv päikesepark, millega loodavad varjualused mitmekesistavad mere elutingimusi veelgi. 

Vattenfall rajada lisaks 1-gigavatise vesinikutehase. Rohevesinikku hakatakse tootma kohas, kus (Hollandi vetes esmakordselt alalisvoolu) kaabel Rotterdamis maabub. See vähendab koormust senisele maismaavõrgule. Huvitav on ühesuuruse võimsusega tuuleparkide iga-aastaste riigile makstavate summade erinevus: Alpha tasub 40 aasta jooksul igal aastal ühe miljoni, Beta aga igal aastal 20 miljonit. Tulenes see suur erinevus sellest, et tulevane rahaline tugi riigile andis ainult 15% oksjoni punktidest.  

Valitsus pidas meretuuleparkide lubade väljastamist suureks sammuks Hollandi energiasõltumatuse suurendamisel. Ainuüksi nende parkide tuulikud hakkavad tootma 14% riigi praegusest elektritarbimisest – see on aga juba praegu enam kui pooles ulatuses taastuvallikatest. Järgmise 4 gigavati jagu meretuuleparkide alasid läheb jagamisele uuel aastal. Mõtlemapanev: oleks Läänemere idakaldal üks selline 4-gigavatine (isegi kui 20 miljonit aastas juurde ei maksta), poleks peale salvestuse muud vajagi.