Roheuudised ei pea olema suured, seekordne on näiteks lamba mõõtu. Lõuna-Savo piirkonnas Hirvensalmi vallas peab Tiina Jokela 5-hektarilises päikesepargis sellest suvest alates 40 lammast. Nüüdseks on selge, et lambad on eluga rahul, kõrge aia taga on turvaline ning vihma ja päikese eest leiab igal pool varju. Niitma päikesepargi ala enam ei pea, selle töö teevad lambad vabatahtlikult. Järgmiseks suveks oodatakse päikeseparki juba sada lammast.

Saksamaa teadusasutus Fraunhofer ISE käis päikeseparkide ja põllumajanduse ühildamise idee välja 1980-tel. Paar aastakümmet on erinevaid võimalusi ka katsetatud. Õrnematele taimedele pakuvad paneelid kaitset rahe eest, kuumadel nädalatel säilib poolvarjus niiskus ja värskem rohi. Selgub, et näiteks lammastega kaasneb elurikkuse kasv, ilmuvad täiendavad linnu- ja loomaliigid. Soome lambapargi lisaloomad võivad tähendada aga ülerahvastatust ning osutada karuteene nii elurikkusele kui lammaste heaolule. Seega tuleks koos lammaste hulgaga suurendama ka Hirvensalmi päikeseparki. 

Lamba-päikeseparkide rajamine on suurelt ette võetud Uus-Meremaal, kus elab lambaid paarkümmend korda rohkem kui Eestis inimesi. Valitsuse andmeil rajatakse päikese-lambaparke viie aastaga 8 gigavati jagu ehk nii palju, et nende elektritoodang ületab suvepäeval riigi elektrienergia vajaduse. Kaheksa projekti on juba teostunud ja 40 on rajamisel. Neist suurim, 150 megavatine Tauhei päikesepark, rakendub sel sügisel (ehk teisel pool maakera õigemini kevadel). Lambakasvatajate kogemus näitab, et lambad tunnevad end päikesepaneelide all paremini mitte ainult päeval päikesevarjus olles, vaid ka öösel, mil paneelide all on soojem.

Olav Ehalat parafraseerides: „Lambad on siin ja lambad on sääl, päikesepaneelid pääl, vagurad, hääd.“