Juba teise Rohetiigri liikme lugu on nüüd ilmunud, näidates, et rohepööre on võimalik ja pakub ka konkurentsieelist. Meil on hea meel teiega seda lugu jagada.

Teekond kliimaneutraalsuseni pakub nii Eesti merendussektorile kui ka Tallinna Sadamale  võimalusi konkurentsieelise loomiseks, reisijate ja kaubamahu kasvuks ning uuteks ärivõimalusteks, kirjutab Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm arvamusartiklis.

Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm

Eesti on osanud megatrende ära kasutada. Digiriigi arendusega suudeti luua suur konkurentsieelis, mille maine kestab siiani.

Kliimaneutraalsuseni jõudmine loob Eestile ja merendussektorile uusi ärivõimalusi. Laevade tavapärane kasutusiga on ca 30-50 aastat olenevalt laevatüübist, dokkidest ja hooldustest. Tegemist on pika investeeringuga, mis tähendab, et tulenevalt keskkonnaalaste regulatsioonide survest tekib vajadus laevade ümberehitamiseks. Siinkohal on võimalus luua Eestisse laevade ümberehituse keskus ehk retrofit-​hub, mis tooks Eesti riigile ja sektorile laiemalt otsest majanduskasu ja võimaldaks ka sadamate olemasolevat taristut efektiivsemalt ära kasutada.

Laevanduse jalajälje vähendamisel on kesksel kohal ka keskkonnasõbralikele kütustele üleminek ning nende kütuste punkerdamisvõimaluste loomine. Rohekütuste punkerdamisvõimalused aitaksid kaasa konkurentsieelise loomisel teiste regiooni sadamate ees. Laevaliinide ümberstruktureerimisel või uute liinide planeerimisel võetakse arvesse, millistes sadamates on vajalikud punkerdamisvõimalused olemas ehk tekiks suurem potentsiaal uute laevaliinide meelitamiseks meie sadamatesse.

Lisaks tekiks kliimaneutraalsuse saavutamise valguses võimalus kujundada sadamatest alternatiivkütuste keskused. Alternatiivkütused aitavad omakorda kasvatada kaubamahtu – olemasolevad sadama territooriumil paiknevad terminalid saavad ennast ümber profileerida ja langenud vedellasti mahte taastada ning turule sisenevad uued tegijad ja operaatorid toovad endaga kaasa kaubamahu kasvu.

Tehnoloogiad kliimaneutraalsuse saavutamiseks on alles arendamisel

Kliimaneutraalsuse saavutamiseks paremad tehnoloogiad, aga ka arusaam parimatest rohekütustest ei ole veel teada – need on teadus-​ ja arendustegevuses. Ettevõtted on ootel, et mitte investeerida valesti. Nii tehnoloogia areng kui juba küpsete tehnoloogiate kasutuselevõtt venib ka mahukate investeerimisvajaduste tõttu, sageli puuduvad ka regulatsioonid jm. Tehnoloogiliste muudatuste kasutuselevõtt ühe partneri poolt eeldab muudatusi ka väga paljude teiste osapoolte poolt.

Tallinna Sadama jaoks on täna kõige suurem väljakutse laevaliiklusest ja -​külastustest tekkiva saaste vähendamine kliimaneutraalsuse saavutamisel. Seda nii enda laevastiku kui ka külastavate laevade puhul. Seda ilmselt muudmoodi ei saavuta kui alternatiivkütustele järk-​järgult üle minnes. Samas moodustavad Tallinna Sadama äri lisaks laevaliiklusele veel reisijad, kaubad ja kinnisvara, mille kõigi puhul on oluline leida meetodeid, kuidas püsivalt vähendada õhusaastet ja jäätmeid või suunata neid ringmajandusse.

Rohekoridori raames  on Tallinna Sadam juba teinud samme ja võtnud uusi tehnoloogiaid kasutusele – rajanud näiteks viiele kaile Vanasadamasse kaldaelektri ning kolmele kaile automaatsildumisseadmed, samuti käivitanud sõidukite automaatse liiklusjuhtimise rakenduse Tark Sadam – kõik need aitavad vähendada õhku paisatavat heidet. Mõõdame aastast 2019 oma CO2 jalajälge ning otsime jätkuvalt võimalusi selle vähendamiseks. 

Rohevesinik toob Eestile majanduslikult kasu

Tallinna Sadam koos Helsingi sadamaga algatas näiteks Eesti-​Soome rohekoridori (FIN-​EST Green Corridor) projekti, mille eesmärk on saavutada keskkonnasõbralik ja kliimaneutraalne klienditeekond Tallinnast Helsingisse ja vastupidi. See hõlmab nii keskkonnasõbralikke turismiteenuseid ja liikumisviise mõlemas linnas, kliimaneutraalseid teenuseid ja infrastruktuuri kasutamist sadamates kui ka keskkonnasõbralikke laevasid ja pardateenuseid. Projektiga on liitunud mõlemad linnad – Tallinn ja Helsingi, aga ka kõik laevafirmad ning kliimaministeerium.

Võidu  võimalused on kindlasti tehnoloogia arengusse või nende kasutuselevõttu investeerides. Heaks näiteks ja võimaluseks on siingi Eesti laevaehitajate ja -​remontijate kogemusi ning võimalusi kasutada laevade ümberehitusvõimekuse keskuse ehk n-ö retrofit-​hubi rajamiseks koos kõikide kaasnevate teenustega.

Meie sadamana otsime oma  aladele tööstusparkides Muugal ja Paldiskis ka  uusi terminalioperaatoreid, uusi investoreid, kes tuleksid siia oma tootmist arendama. Seejuures on meie jaoks üheks valuteemaks kindlasti  roheenergia. Ennaktempos tuleks investeerida taastuvenergeetika võimekuse suurendamisse.  Tallinna Sadam on juba läbirääkimas nii olemasolevate kui uute operaatoritega roheenergia tootmiseks ja ladustamiseks tööstusparkides.

Eestile on taastuvenergia osatähtsuse suurendamine ka sotsiaalmajanduslikult kasulik, sest nii saame vähendada sõltuvust importkütustest, muuta keskkonda puhtamaks ning luua kohalikke töökohti. Eriti oluline on see transpordisektoris, kus enamik kasutatavatest kütustest on imporditavad fossiilkütused. Vesinik on taastuvatest energiaallikatest (taastuvenergiapõhistest energiakandjatest) üks perspektiivsemaid kütuseliike asendamaks transpordisektoris fossiilsete kütuste tarbimist.

Ekspordivõimalusi annaks rohevesiniku ja selle erinevate derivaatide tootmine Eestis – energia väärindamine, ise tarbimine ja ka eksportimine. Eestil on väga suur potentsiaal toota suures koguses vesinikku kui kõik planeeritud tuulepargid nii maal kui merel saavad teoks.

See oleks kindlasti ka väga suur ekspordiartikkel.  Juba täna on olemas tuulepargid, mis odava energiahinna ja madala tarbimise vajaduse juures pidurdatakse kinni. Esimesed meretuulepargid  valmivad 2028-2030. Nende rajamisel saab kaaluda ka salvestuslahenduste kasutamist selleks, et ajahetkedel, mil energia hind on odav ja tarbimine madal, toodetakse rohevesinikku.

TASUB TEADA

Eesti merendussektori eelised teiste riikide ees Tallinna Sadama hinnangul

Eesti merendusettevõtete võimalused seisnevad koostöös ja ühisel väärtuspakkumisel, milleks on:

• Paindlikkus, väiksus ja digitaliseeritus: need tagavad kiirema arendustegevuse. Oleme digiriik, meie (riigi)teenused on digitaalsed. Meil on küberturvalisuse maailmakeskus.
• Strateegiline asukoht: Eesti strateegiline asukoht ja looduslikud tingimused. Muuga sadam on üks Läänemere sügavaimaid jäävabu sadamaid, mis teeb sellest kaubanduse ja logistika jaoks olulise transpordisõlme. Meie sadamatel on ka  vaba maad laienemiseks, kuhu on võimalik erinevaid tootmisi ja logistikakeskusi arendada, näiteks paljudel Euroopa sadamatel vabu maid ei ole. Oleme oluline ekspordi-​impordipartner Soomele ja Rootsile – nende riikide majandus on suurem ja aitab majanduskasvu situatsioonis ka meie majandust ergutada.
• Tõhus logistika ja infrastruktuur: Muuga sadam pakub tipptasemel infrastruktuuri ja tõhusaid logistikateenuseid, sealhulgas suurepärast raudtee-​ ja maanteeühendust. Varsti lisandub Rail Baltica.
• Ettevõtlussõbralik keskkond: Eesti on tuntud oma ettevõtjasõbraliku poliitika, vähese bürokraatia ja asjaajamise lihtsuse poolest. Riik pakub läbipaistvat õigussüsteemi, madalaid ettevõtte tulumaksumäärasid ja erinevaid soodustusi välisinvesteeringuteks, luues ettevõtetele atraktiivse keskkonna.
• Digiinnovatsioon: Eesti on digitaalse innovatsiooni ja e-​valitsemise teerajaja. Riik pakub täiustatud digitaalset infrastruktuuri ja teenuseid, mis hõlbustavad ettevõtetel võrgus tegutsemist, tehingute haldamist ja tõhusat suhtlemist valitsusteenustega.
• Keskkonnasäästlikkus: Eesti paneb olulist rõhku keskkonnasäästlikkusele ja rohelistele tehnoloogiatele. Nii Muuga kui Paldiski Lõunasadamas on läbirääkimiste ja projekteerimisfaasis suuremahulised roheenergia tootmise projektid.

Lugu ilmus EIS uudiste rubriigis.

Loe lähemalt SIIT!