Kui me ei õpi jäätmeid väärtusliku toorainena käsitlema, neid ümber töötlema ja väärindama, seisame silmitsi toorainete kriisiga. Ringmajandus ja kliimaneutraalsusele üleminek loob samas Eesti ettevõtetele ja majandusele võimalused uute tööstusharude ja ärimudelite tekkeks ning meie konkurentsivõime parandamiseks välisturgudel, sedastab Rohetiigri arenguraamat. 

Arenguraamatu jaoks Eesti ringmajanduse hetkeseisu analüüsinud töögrupi juhi ja Rohetiigri nõukoja liikme Rainer Pesti sõnul on süsinikuneutraalsele ja ringmajanduse mudelile üleminek kriitilise tähtsusega. “Oleme Eestis sellesse suhtunud üsna passiivselt, kuid meie peamised eksportturud, näiteks Rootsi, Soome, Taani, Norra ja Holland, soovivad ringmajanduse teemal olla maailmas esirinnas. Eesti majanduse ja ettevõtete jaoks kujutab see märkimisväärset riski,“ ütles Pesti. 

Tema sõnul on oluline on mõista, milliseid tooteid meie peamised eksportturud vajavad. Konkurentsivõime aluseks ei ole enam odavus, ei piisa ka lihtsalt kõrgest kvaliteedist. „Kui me ei väärtusta ringdisaini ja madala süsinikujalajäljega tooteid ja teenuseid, kahanevad meie ettevõtete väärtuspakkumised eksportturgudel ja kaotame konkurentsivõimes,“ rääkis Pesti. „Teatavas mõttes on Euroopa ettevõtted pandud kõik uuesti stardijoonele. Tänu digitaalsusele, ringmajandusele, toorainekriisile ja kliimaeesmärkidele, sünnivad täiesti uued ärimudelid ja turuvajadused. Targalt talitades loob tänane olukord meile väga head võimalused oma positsiooni parandamiseks,” ütles Pesti. 

Võrreldes 2011. aastaga on EL tööstuse, majanduse ja ühiskonna toimimise seisukohalt kriitiliseks märgitud toorainete arv kasvanud 14-lt 34-le. Täna tuleb 90% EL-i jaoks kriitilistest toormaterjalidest aga valdavalt Hiinast. Ringmajandusele üleminek aitaks sõltuvust Hiinast vähendada. “Kolmandatest riikidest tooraine sõltuvuse leevendamiseks tuleb senisest rohkem materjale välja väärindada jäätmetest, milles on väärtuslike materjalide kontsentratsioon tihti kordades suurem kui looduslikest allikatest kaevandatavates maakides,” selgitas Pesti. 

Seetõttu on lisaks jätkusuutlikule toote- ja teenusedisainile meil vaja oluliselt hakata väärtustama jäätmeid ja vaadata neid kui materjalide pankasid. Pesti rõhutab, et selline ainulaadne võimaluste aken on meil konkurentsieelise saavutamiseks avatud üsna lühikest aega.

Tema sõnul saab Eestist tuua juba ka positiivseid näiteid. Eestist on kujunemas üks Põhjamaade suurimaid seni valdavalt põletusse läinud plastide keemilisi ümbertöötlejaid. Samuti on Ida-Virumaal plaanis kasutult seisvast põlevkivituhast hakata tootma maailma esimest kliimapositiivset kaltsiumkarbonaati, lisaks on plaanis tuhast välja võtta magneesium ja alumiinium. Samuti on edukas näide elektroonika upcycling tööstus, kus kohalikud ja põhjamaade turul kokku kogutud telefonid ja arvutid parandatakse, uuendatakse ja suunatakse uuesti turule. 

Eesti ringmajanduse peamised väljakutsed:  

Eesti olmejäätmete ringlus on EL-i üks madalamaid. Eesti kodumajapidamistes tekib aastas kokku 535 000 tonni olmejäätmeid (u 405 kg inimese kohta). Kodustest olmejäätmetest läheb täna ringlusse 30% ja 65% läheb täna põletusse. Lahenduseksoleks üle-Eestiline ja madala halduskoormusega jäätmeveosüsteem, mis asendaks praegust 79 omavalitsuse iseseisevat jäätmeveo korraldust. Samuti oleks vaja maksustada olmejäätmete põletamine, et toetada materjalide ringlusse suunamist. 

Ehitus on põlevkivitööstuse järel kõige jäätmerohkem sektor. Ehitusjäätmeid tekib Eestis 1,2 miljonit tonni, mida on 2,5 korda rohkem kui koduseid olmejäätmeid. Vaid üksikud ehitusfirmad viljelevad ehitusjäätmete liigiti sorteerimist. Enamus neist lõpetab segaehituse prügina, millest hiljem proovitakse sorteerimise käigus teatud materjale eraldada.  

Lahenduseks on jäätmete liigiti kogumise kohustus kohapeal ehk puit, kivi-betoon, kartong, plastijäätmed, ohtlikud jäätmed tuleb eraldi koguda juba ehitusplatsil. Ehitus- ja lammutusjäätmete materjalina ringlussevõtu edendamiseks on vaja kasutada uusehitiste ja taristuehituste puhul vähemalt 5-10% sekundaarsest toormest valmistatud materjale. 

Maha kantud autodes olev väärtuslik materjal ei jõua piisavalt ringlusese.Euroopas kaob iga aasta jäljetult 4,3 miljonit autot, Eestis on registris 190 000 fantoomautot. Umbes 50% Eestisse toodud mootoriõlidest ei jõua legaalsetesse käitluskohtadesse, kus selle saaks ringlusse suunata. Kasutatud ja uute sõidukite all tuuakse Eestisse aastas 200 000 rehvi, mille kogumise ega lõppkäitluse eest keegi ei vastuta. Elektriautode LI-ON akude ümbertöötlemine on puuduliku tootjavastutuse tõttu selgusetu. Teisalt on LI-ON akud kriitiliste toormaterjalide pangad, kust on võimalik välja võtta vaske, alumiiniumi, koobaltit, niklit, grafiiti. Lahenduseks on vaja Eestisse luua toimiv romusõidukite tootjavastus. Sõidukite all toodud rehvidele tuleb laiendada tootjavastus ja järelevalve peab tõhustuma, kontrollimaks eelkõige keskmist ja väiksemate autoteeninduste tegevust.

Kokku kogutud tekstiilijäätmed ei jõua ringlusesse. Iga eestlane ostab aastas keskmiselt 14,5 kg tekstiiltooteid, millest hiljem kogutakse liigiti vaid 1,67 kg. Enamus tekstiilist jõuab olmejäätmetesse ja suunatakse põletusele. Marginaalne osa läheb uuskasutusse. Lahenduseks on tekstiilitoodetele tootjavastutuse rakendamine, millega tagatakse tekstiilide hilisem kokku kogumine ja ringlusse suunamine. 

Rohetiigri arenguraamat 2024: https://arenguraamat.rohetiiger.ee