Tuleviku majandus on madala keskkonnajäljega ja tugineb uutele tehnoloogiatele. Visioon on küll paigas, aga tegevused ei järgne, sest ametnikud ei julge riskida, tõdes riskikapitalifondi 2C Ventures partner ja kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees Taavi Veskimägi.

Taavi Veskimägi tõdes, et kui ametnikud ei tunne, et võivad riske võtta ilma isikliku karistuseta, siis nad ei tee seda. Foto: Raul Mee

Taavi Veskimägi rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et Eestis on lai konsensus, et tuleviku majandusmudel on väikese keskkonnajalajäljega ja põhineb uutel tehnoloogiatel. Muret valmistab tema sõnutsi aga teadmatus, kuidas sellise tulemuseni jõuda. “Praegu tundub, et puudub kerksus ja suutlikkus ühiskonnana strateegiat ellu viia,” märkis ta.

Veskimägi tõi näiteks kliimaseaduse, mille eesmärk on selge: luua madala keskkonnamõjuga majandusmudel, mis annaks Eestile konkurentsieelise. Teekond sinnani pole aga teada. 

Veskimäe sõnul on tegu kultuurilise probleemiga poliitilis-administratiivses juhtimises, kuna ametnikud ei julge riske võtta, sest saadav kasu on üldine, aga risk kõrge ja isiklik. Tema sõnutsi on viimased paarkümmend aastat näidanud, et poliitik või ametnik, kes üritab teha midagi teisiti, on pidanud taluma isiklikke süüdistusi või ta on lausa kinni peetud. “See on andnud tugeva signaali kõigile teistele riigiametnikele, et riski ei tasu võtta,” ütles Veskimägi.

Tasakaalus majanduse foorum

8. novembril 2024 toimub Tallinnas Kultuurikatlas Tasakaalus majanduse foorumil „Elevant toas“, kus arutatakse koos ülemaailmselt tunnustatud konsultantidega uute majandusmudelite üle ja vaetakse rohepööret kui ärivõimalust. Taavi Veskimägi osaleb paneelis ”Millised äriprojektid saavad aastaks 2040 rahastust?“.

Loe lähemalt programmist ja registreeri SIIN.

Tunnustus, mitte süüdistused

Probleem pole tema sõnul visiooni puudumises, vaid selles, et visiooni ei suudeta ellu viia. “Meil on küll suured plaanid, aga nende elluviimiseks peab keegi võtma julgeid samme. Ja keegi ei taha seda teha, sest nad kardavad riske,” nentis ta. Ka tuleviku majandusmudeli jaoks pole meil Veskimäe hinnangul vajalikke inimesi, kapitali ja teadmisi. 

Innovatsioon on aga iseenesest riskantne. Veskimägi toob välja, et eurotoetuste jagamisel tuleb jälgida ülitäpselt dokumente ja protseduure ning eksimise korral on oht, et lisaks süüdistustele tuleb ka raha tagasi maksta. Kuna ebaõnnestumist aktsepteeritakse meie ühiskonnas vähe, jäädakse tema sõnul ohutu status quo juurde.

“See on tõsine probleem. Kui ametnikud ei tunne, et nad võivad riske võtta ilma isikliku karistuseta, siis nad ei tee seda. Sama kehtib ka poliitikute ja ettevõtjate kohta,” rääkis Veskimägi, lisades, et kui start-up’id töötaksid samamoodi, ei sünniks midagi uut.

Esimene lahendus on Veskimäe sõnul see, et iga ebaõnnestumise korral ei otsitaks süüdlasi. See puudutab nii poliitikute ja ametnike suhtlust, aga ka meediat, märkis ta. “Kui keegi võtab riski üldise hüve nimel, siis peaksime suutma sellest aru saada ja tunnustama neid inimesi, kes teevad julgeid samme. Me ei peaks keskenduma ainult negatiivsetele näidetele, vaid ka õnnestumistele,” rääkis ta. 

Kaitsetööstus toetugu ekspordile

Kaitsetööstuse liidu nõukogu esimehena tõdes Veskimägi, et Eesti kaitsetööstusel on suur potentsiaal pakkuda innovaatilisi tehnoloogiaid, mis oleksid traditsioonilistest lahendustest tõhusamad. “Näiteks võiksime keskenduda tuleviku kaitsetehnoloogiate arenduskeskuse loomisele Euroopas,” mainis ta.

Strateegiline autonoomia on Euroopas lähiaastatel Veskimäe hinnangul selgelt oluline teema. Ta kõrvutas Eestit sarnaste riikidega, nagu Taiwan, Singapur, Lõuna-Korea ja Iisrael, kes on arendanud kaitsetööstus oma kaitsevõime tagamiseks. “Nende riikide näitel on selge, et väikesed riigid peavad üles ehitama kaitsetööstuse, mis toetub ekspordile,” ütles Veskimägi. 

Intervjueeris Hando Sinisalu.

Lugu ilmus Kestlikkusuudiste portaalis.