Rohetiigri teadlaste paneeli esimesel kohtumisel arutasid teadlased energiamajanduse uusi väljakutseid ja võimalusi ning visandasid stsenaariumid, missugustele energialiikidele tasuks Eesti sugusel väikeriigil tulevikus pigem panustada.

Esmalt tutvustas Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk Rohetiigri olemust ja eesmärke, samuti inimesi, kes liikumise taga seisavad. Samuti käidi üle teadlaste paneeli tööpõhimõtted – igal teemal on oma vaderid ja eestvedajad, kes annavad valdkondliku taustainfo ja teevad ülevaate võimalikest tulevikusuundumustest.  Arutelude tulemusel on võetud lähtekohaks konsensuse saavutamine, kuid erimeelsuste tekkimisel, mida ka teadusringkondades ette juhtub,  jäetakse konkreetne eesmärk kas sõnastamata või tuuakse välja vajadus täiendavate uuringute ja andmete kohta, mis neid ebakõlasid aitaks lahendada.

Taltechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi direktor Ivo Palu tegi oma ettekandes puust ja punaseks Eesti elektrimajanduse ABC: mis on võimsus, mis on tarbimine, kuidas toimib Eesti elektrivõrk jne. Olulise väljakutsena tõi ta esile tipuvõimsuse tagamiseks vajamineva elektritootmisvõimsuste olemasoluga arvestamist. Oluline rõhk ettekandes puudutas ka taastuvenergeetikat, eelkõige tuuleenergiat, näiteks selgitades, kuidas rajada tuuleparke nii, et tuulikud ei varastaks üksteise tuult või kui suurt maa-ala oleks vaja tuuleenergia tootmisvõimsuste väljaarendamisel.

Ta pani südamele, et ehkki meile on tavaks rääkida rohkem tarbimisest ja uutest võimsusest, võiks iga inimene, ettevõte ja riik mõelda ka säästmise peale. „Keera vähemaks, lülita välja, taaskasuta nii palju kui võimalik!“ kutsus Palu üles raiskamist vähendama. „Senisest rohkem tuleks mõelda säästmise peale, tulgu energia taastuvatest allikatest või mitte.“

Teise ettekande teinud teaduse populariseerija ja KBFI vanemteaduri Andi Hektori sõnul liigume me energeetikas täiesti uutele territooriumitele, mis loob Eesti sugusele väikeriigile uusi väljakutseid, aga ka enneolematuid võimalusi. Ta rõhutas, et tulevikus ei saa me energeetikat, transporti ja keemiatööstust eraldi vaadata, vaid peame võtma seda ühtse tervikliku süsteemina. 

Hektor prognoosis, missuguste energialiikide kasutuselevõtt on aastaks 2035 Eestis kõige suurema potentsiaaliga. Hiiglaslike meretuuleparkide rajamist pidas ta keeruliseks. Päikeseenergia rolli näeb Hektor meie laiuskraadil pigem marginaalsena. Maagaasi, CNGd ja LNGd nimetas ta üleminekutehnoloogiateks, millest tasuks pigem hoiduda. Vahest kõige suurem potentsiaal on Hektori arvates vesinikul ja uue põlvkonna tuumatehnoloogial, ehkki ka seal on veel palju vastamata küsimusi.

Sarnaselt Palule möönis ka Hektor, et ehkki meile meeldib rääkida uute energialiikide kasutusele võtmisest, ei tasu unustada säästmist ja raiskamise vähendamist, sest see on lihtne võimalus oma ökoloogilist jalajälge vähendada. 

Teadlaste paneel on kokku kutsutud eesmärgiga valideerida Rohetiigri tulevikusuunajate mõttekoja seisukohad ja sünergia tekkimisel panustada teistessegi Rohetiigri tegemistesse.