Rohetiigri kliimakogude üksus hoolitseb selle eest, et laiendada selle imelise  otsustusformaadi läbiviijate ringi. Oktoobri keskel toimus Tartus rahva- ja kliimakogude rahvusvaheline sügiskool, kus 30 osalejat Eestist, Lätist, Soomest, Belgiast, Iirimaalt, Ungarist ja Bosnia Hertsegoviinast omandasid oskusi rahvakogusid eri teemadel läbi viia. 

Kahel päeval esitlesid tipp-praktikud oma kogemusi, kusjuures iga ettekanne keskendus rahvakogu mingile olulisele elemendile. Osalejad said kogenud rahvakogutajatelt tagasisidet oma projektiideedele. Mõned näited arendatud ideedest: rahvakogude juurutamine koolides, Eesti ja Läti kliimaseaduse koostamiseks rahvakogu korraldamine, Budapestis kliimakogude püsivaks muutmine, vallaelanikest komisjoni moodustamine juhuvalimi alusel. 

Sügiskooli ettekanded videos: 

1. Why Deliberative Democracy? | Yves Dejaeghere  

Yves selgitab laiemalt lahti, miks on vaja demokraatiat uuendada ja kuidas rahvakogudega seda tehakse. Yves juhib ühendust Federation for Innovating Democracy Europe (FIDE), mis aitab kaasa rahva- ja kliimakogude levikule. Ta on ka alaliste rahvakogude nõustaja. 

2. The Irish model of citizen assemblies – professor Jane Suiter

Iirimaa on alates 2008. majanduslangusest korraldanud mitmeid riiklikke rahvakogusid vägagi keerulistel teemadel – põhiseaduse muutmine, sh abordi ja samasooliste abielu seadustamine, ning kliimapoliitika (2012-14), sooline võrdõiguslikkus (2020-21), looduslik mitmekesisus (2022). Järgmise rahvakogu teemana mõeldakse Iirimaa seisukohta Vene sissetungile Ukrainasse (Iirimaa on seni neutraalne olnud). Rahvakogud on Iirimaal osa poliitilise süsteemi detsentraliseerimisest.   

Jane Suiter on kommunikatsiooniprofessor (Dublin City University), uurib avaliku arutleva demokraatia rolli väärinfoga võitlemisel.

Ettekande slaidid

3. Scotland’s climate assembly – Kelly McBride

Kelly McBride on pühendunud demokraatiaedendaja, töötab konsultatsioonifirmas TPXimpact. Ettekandes keskendub Kelly riikliku rahvakogu kommunikatsioonile, stsenaariumide kasutamisele ja kliimakogu järeltegevustele.  

Šoti teine riiklik rahvakogu toimus kliimapoliitika teemadel 2020-22, toimus täielikult virtuaalselt. Oli tellitud ning rahastatud Šoti parlamendi ja valitsuse poolt, seaduslikel alustel – rahvakogu on sisse kirjutatud Climate Change Actis. Kliimakogu hindas Šoti kliimapoliitika meetmeid. Paralleelselt toimus ka laste kliimakogu koolides, mille soovitused integreeriti kliimakogu ettepanekutesse.

Šoti valitsus viib ettepanekuid hetkel ellu, sh rajab paranduskohvikuid, tõhustab hoonete energiapidavust, muudab rongiliiklust 2035. aastaks süsinikuvabaks. Ettepanekute elluviimist jälgitakse avalikult Šoti avatud valitsemise tegevuste raames.

Ettekande slaidid

4. Püsi-rahvakogu Belgia saksakeelses regioonis Ostbelgien – Yves Dejaeghere

Sissevaade sellesse, kuidas juba 2019. aastast Belgias toimiv püsi-rahvakogu alguse sai ja milleni on täna välja jõutud. Pariisi linnal on samuti püsiv rahvakogu, mis määrab kaasava eelarve teema ja kutsub kord aastas olulisel teemal kokku eraldi rahvakogu. 

Ettekande slaidid

5. Kopenhaageni rahvakogu 2022-23 – Zakia Elvang

Toimumas on rahvakogu Kopenhaageni kõige vastuolulisemal teemal – uue massiivse tehissaare Lynetteholmi ehitamine. Mini-avalikkus hindab ehitusplaani ja selle mõjusid keskkonnale ja inimestele ning teeb ettepanekud, kuidas negatiivseid mõjusid vähendada.  

Zakia Elvang keskendub ettekandes rahvakogu arutelude juhtimisele ja osalejatele turvalise ruumi loomisele. Zakia juhib Taani demokraatiaedendamise sotsiaalset ettevõtet WeDoDemocracy, mis on viimastel aastatel korraldanud 15 rahvakogu Taanis.

6. Ungari linnade kliimakogud – Eva Bordos

Eva Bordos tutvustab Ungari kohalikke kliimakogusid, keskendudes Miskolci puhta õhu rahvakogule. Eva keskendub osalejate ja ekspertide kaasamise detailidele. 

Eva Bordos juhib Ungari üht vanimat ja suurimat vabaühendust DemNet. 

7. Tartu kliimakogu korraldusse sissevaade – Maiu Lauring ja Teele Pehk 

Rohetiigrite Maiu ja Teele ettekanne keskendub sellele, kuidas kliimakogu kui ühekordset kodanike võimestamise ja otsustusformaati niimoodi korraldada, et avalik sektor saaks innustust neid edaspidi ise korraldada. Miks mitte ka juurutada. 

Tartu kliimakogu toimus aprillis ja mais 2022 säästva liikuvuse ja avaliku ruumi teemal. Linnavalitsus viib paljusid ettepanekuid hetkel ellu. 

Fotod: Melani Lindeberg