Tartu kliimakogu esitas linnavalitsusele 66 ettepanekut säästva liikuvuse ja inimliku tänavaruumi teemal

Rohetiigri kaaskorraldusel aprillis ja mais toimunud Tartu kliimakogus esitas mini-Tartu 66 ettepanekut linna tänavaruumi turvalisuse ja tervislikkuse kohta. Kliimakogulised seadsid oma ettepanekutes prioriteediks kõigile liikujatele oma ruumi loomise, autoliikluse rahustamise ja liikluse rahustamise elementide kasutamist enamatel teedel, elurikka linnalooduse hoidmise ja arendamise, sh olemasolevate rohealade ja kõrghaljastuse säilitamise, ning teede hooldamisel jalgratta- ja kõnniteede korrashoiu esikohale seadmise.
Ettepanekutega saab tutvuda siin: https://tartu.ee/et/kliimakogu#ettepanekud 

Tartu linnavalitsus annab juunikuus avalikult teada, kuidas ja millised ettepanekud ellu viia kavatsetakse. Seejärel saame Rohetiigris Tartu esimese kliimakogu õnnestunuks lugeda. 

Tartu esimeses kliimakogus osales 45 juhuvalimi teel valitud tartlast, kes moodustasid läbilõike Tartu linna elanikest, arvestades sugu, vanust, elukohta, tööalast hõivatust ja emakeelt. Kutse kliimakogusse saadeti ligikaudu 15 000 tartlasele. 

Mini-Tartu osales aprillis ja mais ühtekokku kuuel kohtumisel, mille käigus jagasid teadmisi linnaruumi eksperdid Kristi Grišakov, Tõnis Savi ja Mari Jüssi ning erinevad huvirühmad (Ilmar Part Tartu Liiklejate Kojast, Piret Maasik asumiseltsidest, Villu Urban Ligipääsetavusfoorumist, Rutt Piir maastikuarhitektina, Laura Uibopuu ja Merle Kuris keskkonnaühendustest), peeti sisukaid rühmaarutelusid nii iseseisvalt kui arutelujuhtide eestvedamisel ning kujundati viimaks ettepanekud, millest üle 80% toetust saanud vormusidki kliimakogu ettepanekuteks. 

Ekspertide  ja huvirühmade esindajate ettekanded on videos järelevaadatavad: https://tartu.ee/et/kliimakogu#programm 

Rohetiigrist kaaskorraldas Tartu kliimakogu Teele Pehk, Maiu Lauring ja Kristin Siil. Jätkame  Tartuga kliimakogu kui uudse koosloome- ja otsustusformaadi juurutamist. Ning peame  läbirääkimisi Tallinnaga kliimakogu korraldamiseks, et rohelist pealinna rohkem sisustada. 

Eelinfoks: juunikuu uudiskirjas kirjutame põhjalikumalt, miks Rohetiigris kliimakogudega tegeleme.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Nõustun