Kuula saadet!

Ettevõtted ja pangad reageerivad turu muutustele ning kliendi tagasisidele väga kiiresti – sellest sõltub enamasti nende elu või surm. Täpselt samasugune seis on ka rohepöördega, milles ettevõtted elavad juba aastaid. Millal jõuab riik ja ühiskond järele Skandinaaviale, kus roheline mõtlemine on vältimatu, arutavad Swedbanki juhatuse esimees Olavi Lepp, LHV juhatuse esimees Madis Toomsalu ja Alexela nõukogu esimees Marti Hääl. Saadet juhib Erik Moora.

„Ettevõtetel ei ole võimalik rohepöördest kõrvale jääda. Küsimus, mis saab ettevõtetest, kes roheliselt ei mõtle, on sama hea küsimus kui see, mis saab ettevõttest, kes ei soovi või ei taha areneda. Vastus on lihtne: tuleb mõni teine, kes teeb asju paremini, odavamalt, kiiremini ja ühiskonnale aktsepteeritavamalt ning sööb teised lihtsalt välja,“ ütles Olavi Lepp Rohetiigri taskuhäälingusaates.

Rohelisest mõtlemisest ei peaks isegi enam rääkima kui konkurentsieelisest, sest see on lihtsalt enamikul turgudel, kuhu Eesti ettevõtete tooteid müüakse, muutunud normiks. „Ma pigem nimetaks seda eelise asemel vältimatuseks, sest näiteks pank ei anna enam nendele ettevõtetele rahastust, kes rohepöörde teemadega ei tegele. Või vähemalt selle võimaliku raha hind on nii kõrge, et ettevõte kukub juba seetõttu konkurentsist välja,“ selgitas Lepp.

„Pole enam vaja küsida, kas me tegeleme rohepöördega, vaid pigem tuleks küsida, millise kiirusega me seda teeme. Selle kiiruse osas ongi palju erinevaid arvamusi: kes leiab, et tuleks minna kiiresti, kes aga, et vaja oleks astuda pisut aeglasemat sammu. Tõenäoliselt on õigus mõlemal poolel, sest mõned ettevõtted vajavad aega rohkem, teised vähem,“ leiab Swedbanki juht. Põhiprobleem on saates osalejate hinnangul see, et riigi initsiatiivi on endiselt liiga vähe.

LHV juht Madis Toomsalu aga tunnistab, et rohepöörde teemadega tegeledes avastas tema, et pankadel ikkagi on südametunnistus. LHV idee olla pangana rohelisem ja keskkonda säästvam on välja kasvanud panga enda seest.

„2020. aastal, kui sellest esimest korda suuremalt rääkisime, oli see teema veel väga uus ja laia kõlapinda ei saanud. Kuid meil tekkis sellega seoses hoopis hüpotees: kui pangad, mis on kapitalismi südamed, on võimelised muutuma ja näitama üles initsiatiivi rohepöörde valdkonnas, siis järelikult on midagi suurt toimumas. Praeguseks ei ole rohepöördest mõtet enam rääkida ideoloogiliselt või kuidagi hüpoteetiliselt, sest sellest on saanud majanduse pärisosa,“ selgitab Toomsalu.

Kui aga rääkida rohepöörde kiirusest, siis pankade hinnangul hakkab seda paljuski dikteerima Euroopa Keskpank, mis ka Eesti pankade üle järelevalvet teeb. Seal mõõdetakse kõigi pankade rohelisust ja sellest hakkab sõltuma pankade omakapital. Omakapitali suurusel on aga ülisuur võimendav mõju kogu majandusele.

Küsimus kiirusest on pangajuhtide jaoks hoopis teistpidine. „Mis kiiruse juures muret teeb, on see, et ettevõtjad oleksid mitmes kohas nõus liikuma paju kiiremini, kui hetkel on võimalik – riigi poolt on paljudes kohtades regulatiivsed takistused ees. Riigipoolne panus võiks olla palju kiirem. Tundub, et puudu jääb otsustuskindlusest,“ lisab LHV juht.

Alexela nõukogu juhi Marti Hääle hinnangul on ju selge, et sellel, kes midagi esimesena teeb, on eelis võrreldes sellega, kes teeb seda sama hiljem või veel hullem … viimasena. Arvestades Eesti asukohta ja laiuskraadi, on selge, et kui Eesti ettevõtted ei kasuta kõiki pakutavaid eeliseid ära 100% ulatuses ja eelisjärjekorras, siis oleme nii majanduse kui ka ühiskonnana väga raskes seisus.

„Ettevõtjatel on isikuomadus näha tulevikku või mingeid muutumisi tulevikus ja need ka enda kasuks pöörata. Riigi puhul, mis peab arvestama mitmete muudegi aspektidega elus, on see muutuste ellu toomine keerulisem,“ kommenteerib Hääl.

Tema sõnul on Skandinaavias praeguseks kõik need vaidlused riigi ja ühiskonna tasemel peetud ning tegutsemine sihikindlam, aga meil on see alles käimas või ees. Juhtivad ettevõtjad on oma rohepöörde otsused teinud ja liiguvad nende suunas. „Meie mure ja hirm on see, et kas riik, ühiskond ja kliendid on nõus tulema meiega kaasa. Ja millises ajaraamistikus on nad nõus meiega kaasa tulema. Sest võib juhtuda, et selle aja jooksul, kui ühiskond asja menetleb, on ettevõte oma investeeringud peatanud ja mõnel juhul juba tegevuse lõpetanud,“ arvab Hääl.

Kuula saadet tervikuna ja saa teada, mida Eesti ettevõtlusjuhid arvavad võimalusest valimiste järel riigi rohetegevused peatada.