Euroopa Liidu järgmine eelarveperiood muudab senisest olulisemaks Eesti ettevõtete võime konkureerida Euroopa tasandil. Muutuse keskmes on uus Euroopa Konkurentsivõime Fond, mille eesmärk on tugevdada Euroopa majanduse pikaajalist konkurentsivõimet ning toetada ettevõtete kasvu, investeeringuid ja globaalset konkurentsivõimet. Mida uus rahastusloogika Eesti jaoks tähendab, arutati Rohetiigri ja Euroopa Komisjoni korraldatud seminaril 21. mail. 

Fotol: Maive Rute, autor: Jannus Jaska

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Ave Schank-Lukas rõhutas seminari avades, et Eesti on olnud aktiivne Euroopa Liidu vahendite kasutaja ning Euroopa eelarve on olnud oluline investeeringute allikas nii avalikule sektorile kui ka ettevõtetele. Järgmisel eelarveperioodil tuleb aga arvestada konkurentsipõhise rahastuse kasvava rolliga: Euroopa Konkurentsivõime Fondi vahendid ei ole liikmesriikide vahel ette jaotatud, vaid projektid kandideerivad Euroopa tasandil. Seetõttu ei piisa üksnes heast ideest või vajadusest investeeringu järele, vaid projekt peab sobituma Euroopa laiemate eesmärkidega ning olema piisavalt tugev, et paista silma teiste riikide taotlejate seas. 

Puhas tööstus on osa konkurentsivõimest 

VKEde peadirektoraadi (DG GROW) asedirektori ning tulevase fondi juht Maive Rute avas Konkurentsivõime Fondi laiemat tausta, rõhutades, et Euroopa konkurentsivõime sõltub üha enam eri poliitikavaldkondade koosmõjust. Nii ei ole puhas tööstus, kliimaeesmärgid, energiajulgeolek, kriitilised toormed, ringmajandus ja tööstuse ümberkujundamine eraldiseisvad teemad, vaid seotud sellega, kuidas Euroopa suudab tugevdada oma majandust ja vähendada strateegilist sõltuvust.  

Rute tõi murekohana esile, et Euroopa ettevõtted konkureerivad majanduspiirkondadega, kus riik toetab strateegilisi tööstusharusid väga jõuliselt. Näiteks on Hiina mitmes puhaste tehnoloogiate valdkonnas ehitanud üles tootmisvõimsused, mis ületavad siseturu vajadusi, ning USA toetab tugevalt oma tööstust maksusoodustuste ja finantsmeetmetega. Kui päikesetehnoloogias oli Euroopa varem tugev arendaja, siis tänaseks on tootmine ja osa innovatsioonivõimekusest liikunud Aasiasse. Sarnast survet nähakse elektriautode, tuuletehnoloogiate, soojuspumpade, vesiniku ja kriitiliste toormete väärtusahelates. 

Selles raamistikus kujuneb Konkurentsivõime Fond üheks vahendiks, millega Euroopa püüab tugevdada nii tööstust, innovatsiooni kui ka strateegilist vastupidavust. Fondi olulisemad suunad hõlmavad julgeolekut ja kaitsetööstust, digitehnoloogiaid, puhtale energiale üleminekut ja tööstuse süsinikheite vähendamist, tervishoiu, biotehnoloogia ja biomajanduse valdkondasid. Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil jagatakse teise samba kaudukokku 451 miljardit eurot, sellest 234,3 miljardit Euroopa Konkurentsivõime Fondi kaudu. 

Eesti edu sõltub ettevalmistusest 

Rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingase sõnul muutub järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi ülesehitus senisest lihtsamaks, paindlikumaks ja tulemuspõhisemaks. Keskmes ei ole enam niivõrd kuludokumendid, vaid see, millist tulemust investeeringutega saavutatakse. Eesti jaoks tähendab see korraga kahte ülesannet: kujundada riiklik plaan liikmesriigi tasandil eraldatavate vahendite kasutamiseks ning valmistuda konkureerima teiste Euroopa riikide projektidega. 

Samas selgitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegia ja teenuste juhtimise asekantsler Maria Alajõe, et Konkurentsivõime Fondi võimalused ei ole Eestile automaatselt tagatud. Tuleb arvestada samade väljakutsetega, mis puudutavad Euroopat laiemalt: tootlikkuse ja lisandväärtuse kasvatamine, tööstuse konkurentsivõime, digitaliseerimine, kapitali kättesaadavus ning geopoliitilised riskid. Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi jäävad olulisele kohale ka kliima ja keskkonnaeesmärgid, millesse peab minema vähemalt 35% kogu ELi eelarvest ning vähemalt 43% Euroopa Konkurentsivõime Fondist. 

Alajõe sõnul sõltub edu sellest, kas Eesti suudab ette valmistada piisavalt tugevaid projekte ja luua ettevõtetele toimiva tugisüsteemi. Eeskujuks tõi ta Euroopa Horisondi programmi, kus teadlaste ja ettevõtete osalemist on toetanud nõustamisvõrgustik. Sarnast tuge on vaja ka Konkurentsivõime Fondipuhul, et väiksematel riikidel ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel oleks Euroopa tasandi konkurentsis päriselt ligipääs rahastusele. 

Praktiline kogemus: edukas taotlemine algab enne vooru avanemist 

Tallinna Lennujaama juhatuse liige Anneli Turkin tõi arutellu ettevõtte vaate. Tema sõnul on Euroopa raha lennujaama jaoks oluline eelkõige seetõttu, et taristuinvesteeringud on pika tasuvusajaga ning annavad sageli rohkem ühiskondlikku kui otsest ärilist kasu. Samas rõhutas ta, et Euroopa raha ei ole tasuta raha. Omafinantseering jääb alati alles ning projekt peab olema organisatsioonile päriselt vajalik.  

Lisaks on Tallinna Lennujaama kogemus näidanud, et edukas taotlemine algab enne vooru avanemist. Organisatsioonil peab olema selge arusaam oma investeeringuvajadustest, projekti eesmärgist ja tehnilisest lahendusest, et konkureerida teiste projektidega ka siis, kui taotlusvoorud avanevad lühikese ajaraamiga. 

Seminari saab järele vaadata lingil: https://youtu.be/RezvKrseiPA?si=UPep30DVRs3IiCLU. 

Euroopa Liidu Konkurentsivõime Fond on kavandatav Euroopa Liidu rahastusinstrument, mille eesmärk on tugevdada Euroopa majanduse pikaajalist konkurentsivõimet kiiresti muutuvas geopoliitilises ja majanduslikus keskkonnas. Fondi eesmärk on aidata Euroopa ettevõtetel kasvada, investeerida ja konkureerida globaalselt, hoides samal ajal tööstus- ja väärtusahelad Euroopas. 

Euroopa Konkurentsivõime Fondi ettevalmistused jätkuvad ning lisainfo on leitav siin: https://www.mkm.ee/ecf.