Eestis aastaks 2030 taastuvelektrile üleminekuks näib võimsusi töös olevat parasjagu, kuid suuri akupankasid veel mitte (nagu ei ole kuulda ka biometaani ja/või vesiniku gaasijaamadest). Paldiski vesisalvestit täiendavaid akupanku on teatavasti asunud kõige kiiremini rajama Sunly, alustades paari megavatt-tunnisest (MWh) konteinerakust Pärnumaal. Võrdluseks: Tesla Megapack 8,8 m konteiner mahutab 3,9 MWh elektrit.

Maailma suurimad akutootjad esitlesid aprilli teisel nädalal paaripäevase vahega uue põlvkonna akupankasid.
CATL uue suure aku nimi on Tener. See mahutab 6,25 MWh jagu  ning on 
Tesla akust väiksemas konteineris (pikkus 6 m ja laius 2,4 m). Teine juhtiv akutootja BYD pakkus kohe müüki veelgi võimekama MC Cube-T, mis mahutab 6.43 MWh. Nii CATL kui BYD konteinerites on liitium-raud-fosfaat-
akud tööeaga vähemalt 20 aastat. Nii kaua läheb ettenähtud 15 000 täistsükli
tegemiseks, kui laadida-tühjendada akud 2x ööpäevas.

Mida selline arenguhüpe akude mahutavuses ja vastupidavuses Eesti kontekstis tähendab? Paldiski vesisalvesti katab enam-vähem juunikuu lühikeste ööde elektrivajaduse. Kiire arvutus näitab, et märtsist oktoobrini päikeseelektrist Eesti keskmise elektritarbimise katmiseks oleks vesisalvestile lisaks vaja 750 konteinerakut.

‘Energy Storage News’ andmeil oli aastavahetusel ligi 4 MWh akukonteineri hind paigaldajatele veidi üle poole miljoni euro. Akude hinnad on jätkuvalt langenud, uute, võimsate akukonteinerite maksumus on sarnane vaatamata palju suuremale mahutavusele. Salvestusakude laialdase kasutuselevõtu aeg ei ole enam kaugel, kuni need sobivad ka talvisel ajal ööpäevast pikemate tuulepauside sisustamiseks koos (selleks ajaks laiendatud?) vesisalvesti ning puidupõhiste koostootmis- ja gaasijaamade elektriga.

Võib ette kujutada kõigest ühe Euroopa konteinerakudega “valge laeva” saabumist,
 mille lastist jagub Eesti taastuvelektri salvestuse puudujäägi katmiseks ja jääb Lätilegi.