Kliimakindla majanduse seaduse koostamine on olnud pikk protsess, mis on kestnud juba üle kahe aasta. Küsisime Kliimaministeeriumist, millises etapis seaduse ettevalmistamine praegu on ning millal võiksime oodata konkreetseid tulemusi. Vastas Kliimaministeerumi asekantsler Kristi Klaas.

Kuidas edeneb kliimakindla majanduse seaduse koostamine?

Kliimakindla majanduse seaduse koostamine on kestnud nüüdseks üle kahe aasta. See on olnud põhjalik töö, kus tuleb hoida tasakaalu majanduse arengu, keskkonnahoiu ja ühiskonna ootuste vahel. Kuid mida detailsemaks arutelud lähevad, seda olulisem on meelde tuletada, miks me seda üldse teeme. Seaduse laiem eesmärk on jätkuvalt kujundada puhtast majandusest Eesti konkurentsieelis ning kujundada meid ümbritsev keskkond selliselt, et nii tänased kui ka tulevased põlvkonnad saaksid elada puhtas keskkonnas. Kliimamuutustega toimetulek ei ole vaid keskkonnaküsimus, vaid majandusliku vastupidavuse ja konkurentsieelise küsimus. 

Raamistik ettevõtete ja riigi koostööks

Hea kliimaseadus peab olema korraga selge, paindlik ja rakendatav. Seetõttu  otsustasime pärast kevadisi arutelusid suuremate huvirühmadega, et liigume edasi lühema ja üldisema eelnõuga, mille keskmes on peamised põhimõtted ja raamistik, mis annavad valdkondadele suuna.

Samal ajal andsid huvirühmad tagasisidet, et seaduse toimimiseks on vaja ka nägemust, kuidas reaalsed lahendused erinevate sektorite puhul välja näevad. Nii koostamegi praegu koos partneritega teekaarte viies valdkonnas: turbasektor, metsandus ja puittooted, transport, põllumajandus ja tööstus. 

Lisaks käsitleme eraldi teekaardis kohanemist kliimamuutustega, mis mõjutab paratamatult kõiki eluvaldkondi, alates igaühe tervisest kuni elektri tootmiseni.

Meie ootus on, et Rohetiigri teekaarte võetakse ministeeriumi teekaartide koostamisel arvesse. Vajadus kliimaseaduse järele on väga suur ja hoiame pöialt, et seaduse koostamine jõuaks peagi lõpusirgele.

Rohetiigri juht Eva Truuverk

Teekaardid kui ühised tööplaanid eesmärkide saavutamiseks ja sektorite konkurentsivõime tõstmiseks

Teekaardid täiendavad kliimaseadust, andes sellele sisulise suuna ja tegevusplaani. Neid tasubki mõista kui ministeeriumite ja valdkonna partnerite ühist tööplaani, mis aitab seada samme eesmärkide saavutamiseks. Need ei ole jäigad dokumendid, vaid elavad tööriistad – kui arenevad uued tehnoloogiad või lisanduvad uued teadmised, saab tegevusi kohandada ilma kogu seadust muutmata. Selline lähenemine loob paindliku, kuid usaldusväärse raamistiku, mis annab ettevõtetele kindluse investeerida. Samas aitab see vältida liigset reguleerimist.

Eesmärk on jõuda sel aastal valdkondlike teekaartide mustanditeni. Seejuures on oluline see, et tekiks selge arusaam, kuidas puhtama tööstuse poole liikudes luua võimalusi konkurentsivõime ja lisandväärtuse tõstmiseks. Selles vaates on metsanduse ja puittoodete, tööstuse ja turbasektori teekaartidel oluline roll, millesse sisendina panustavad muidugi ka kõik teised teekaardid. Niipea kui sisukad teekaartide mustandid on valmis, soovime edasi liikuda ka kliimakindla majanduse seaduse eelnõu menetlusega valituses ja riigikogus. 

Suur pilt: miks me seda teeme?

Kogu protsessi juures ei tohi unustada teaduslikku tõsiasja – inimtekkeliste kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks tuleb tegutseda järjekindlalt. Sama suunda hoiab järjekindlalt ka Euroopa Liit tervikuna, kus puhta majanduse poole liikudes on kliimaeesmärkide täitmine selle loomulik ja järjepidev osa.