Tiigrihüppest on möödas mitukümmend aastat. Nüüd alustab hüppamist Rohetiiger. Sektoriteülest koostööplatvormi tutvustab protsessidisainer TEELE PEHK.

Neljakümmet Eesti ettevõtet ja organisatsiooni koondav Rohetiiger soovib saada kestlikkuse teemade esindusorganisatsiooniks, panna aluse tasakaalus majandusele ning viia Eesti ühiskonnas läbi rohehüppe. 

Maailma majandus kasutab sisendina ligi 95 miljardit tonni loodusvarasid aastas, millest 2/3 on taastumatud ja 1/3 on taastuv biomass. Ainult 9-10% kogu sellest ressursist leiab praegu taaskasutust. Kaks kolmandikku materjalist, mis majandusest läbi käib, heidetakse reostusena keskkonda või visatakse muudmoodi jäätmetena ära.  

Rohetiigri asutaja ja 2018. aastal toimunud esimese Maailmakoristuse juhi Eva Truuverki sõnul on eestlaste eestvedamisel toimunud ülemaailmsed koristusaktsioonid näidanud, et ei piisa ainult tagajärgedega tegelemisest, vaja on ennetavaid tegevusi. 

„Inspireerituna Tiigrihüppest tekkis 2019. aastal idee luua Rohetiiger, mis suudaks keskkonna nimel ellu kutsuda sama kaaluka muutuse, nagu oli Tiigrihüpe kunagi tehnoloogiasektoris,“ räägib Truuverk. 

Rohetiigri eestvedaja ning ettevõtja Mihkel Tammo sõnul jääb aga ühiskonnas hädavajaliku muutuse tegemiseks üksikutest teerajajatest väheks: „Isegi kui kasvav arv ettevõtteid ja organisatsioone võtavad jätkusuutlikkuse teemat juba väga tõsiselt, napib koordineerivat jõudu, kogemusi ja keskkonnaalaseid teadmisi. Rohetiiger on tänaseks ära tabanud oma rolli ja ühiskondliku ootuse, kuidas soovitavat muutust ellu viia. Rohetiiger koondab tegijad kokku ja pakub koostööplatvormi, sünergiat ja katsetamise võimalusi.”

Millist muutust Rohetiiger taotleb? 

Rohetiigri visioon on kestlik maailm, mis säilitab ühiskonna heaolu, samal ajal loodust hoides ja taastades. Just eestimaalased saavad olla need, kes jõuavad tasakaalus majanduseni ja seavad end eeskujuks kõigile teistele maailmas.

Kuidas plaanime nende eesmärkideni jõuda? Näeme Rohetiigri rolli eeskätt ühiskondliku tellimuse tekitajana selleks, et Eestis süsteemset uuendust saavutada. Erasektorist tellimuse koondamisega oleme juba alustanud, samal ajal loome strateegilist koostööd avaliku sektori ja vabaühendustega. Üksikisiku suunal käivitame tegevused 2021. aasta alguses.  

Tegevusi viime juba ellu kolmel tasandil.

1. Tasakaalus majandusmudeli visioneerimine  

Sõltumatu ja apoliitilise platvormina toetame ettevõtteid keskkonnateadliku arengu suunal ning viime ettepanekud poliitikakujundajateni. Selleks oleme loonud Eesti ettevõtjatest koosneva tulevikusuunajate mõttekoja. Kahe aasta jooksul käib kolmteist mõjuka ettevõtte omanikku ja tippjuhti läbi tosinkond teemat, et sõnastada tasakaalus ja taastava majanduse visioon Eesti riigile aastaks 2035. Eesmärk on leida võimalikult paljudele sobivad lahendused ja strateegiad, mis ühiselt rakendades kiirendavad Eesti muutumist keskkonda taastavaks riigiks.  

Taastav ja tasakaalus majandus lähtub ringmajandusest, energianeutraalsusest, taastumatute ressursside kasutamise vältimisest ja jäätmevabadusest. Samas ei ole eesmärgiks kasvu peatamine, vaid majandustegevuse muutmine keskkonnaprobleeme lahendavaks.

Alates selle aasta veebruarist toimuvatel kohtumistel vormitakse ühised seisukohad muu hulgas sellistele majandusvaldkondadele nagu energeetika, transport, põllumajandus, bioressursid. Mõttekoja tööd toetab majandustoimkond, mille koosseis kujuneb vastavalt arutletavale teemale. Majandustoimkonnas on tavaliselt 10-15 ettevõtluskogemusega inimest eri valdkonnast. 

Tulevikusuunajate ettepanekud valideerivad teadlased. Aastaks 2022 koostame tehtud töö pinnalt Eestile tasakaalus majanduse visiooni ja teekaardi. 

Tulevikusuunajate mõttekoja liikmed: Agrone, Alexela, Bepco, Bolt, Coop Eesti Keskühistu, Cronimet, eAgronom, Estanc, LHV pank, Nordecon Betoon, Pluss arhitektuuribüroo, RagnSells, Tere AS, Utilitas, Vestman Energia, Tallink, Kunda Nordic Tsement. Lisaks osalevad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Ando Leppiman ja Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse ja ettevõtluse peadirektoraadi peadirektori asetäitja Maive Rute.  

2. Muutuste praktiline elluviimine ja positiivsete käpajälgede tekitamine 

Rohetiigri üks olulisemaid eesmärke on tõestada, et keskkonnasõbralik tegutsemine on võimalik ja äridele isegi kasumlik. Selleks käivitasime 2020. aasta septembris pilootprogrammi, milles juhendame ja julgustame 15 organisatsiooni rohemuutusega alustama, mõne puhul juba asetleidvat muutust võimendama. 

Pilootorganisatsioonid läbivad kümnekuulise Rohetiigri Akadeemia, et saada aru keskkonnahoidlikuma tegutsemise võimalusest, süvendada arusaama muutuste juhtimisest ja leida oma tegevuse peamised keskkonnamõjud. Iga organisatsioon defineerib olulisemad keskkonnaeesmärgid ja valib ühe keskkonnateo, millega oma keskkonnamõju vähendada ning alustab selle elluviimist.

Pilootprogrammis osalemise eeltingimuseks on suur tahe ja motivatsioon rohehüpe läbi viia. Teerajajate seas on üheksa erafirmat, kaks riigiettevõtet, kaks  avalikku asutust, üks omavalitsus ja üks kool. Igast organisatsioonist osaleb Rohetiigri Akadeemia igakuistel treeningpäevadel üks-kaks särasilma ja juhtkonna esindaja. 

Igat organisatsiooni toetavad roheteekonnal keskkonnamentor ja muutuste juhtimise mentor.

Kuni 2022. aasta jaanuarini kestva pilootprogrammi tulemusel on tekkinud teerajajate arengulood ja õppetunnid, mida Rohetiiger levitab järgmiste teerajajate tiivustamiseks. Samuti koondame kokku erinevad õiguslikud piirangud, mis takistavad teerajajate keskkonnahoidlikku tegutsemist, ja edastame need vastavatele riigiasutustele.

Tänaste teerajajate edenemist saab jälgida pilootprogrammi pidevalt täieneval lehel: https://rohetiiger.ee/rohetiigri-pilootprogramm/.

Pilootprogrammis osalejad: Tere AS, Tallinna Sadam AS, Coop Eesti Keskühistu, Agrone, LHV, Bolt, Zavod BBDO OÜ, Elisa Eesti AS, Wolfscape, Ülemiste City, AS Hoolekandeteenused, Rocca al Mare kool, Lääne-Harju rohevald, Eesti Rahvusringhääling, Politsei- ja Piirivalveamet.

3. Keskkonnateadlikkuse ja -vastutuse suurendamine

Ükski suur muutus ei saa toimuda suure avalikkuse toetuseta. Samas on töö ühiskonna hoiakutega kõige ebamäärasem ja keerulisem. Rohetiigris tegeleme hetkel üksikisiku suuna disainiga. 2021. aasta algusest käivitame tegevused, mis aitavad inimestel igapäevaelus keskkonnateadlikumaid valikuid teha ja igaühe ökoloogilist jalajälge vähendada. 

Rohetiigri tegevusi toetab keskkonnamõju mõõdikute väljatöötamine. Kevadel valmis Accelerate Estonia inkubatsioonis keskkonnamõju mõõdikute andmevahetuskihi kontseptsioon, mille edasiarendamine ja katsetamine ootab praegu rahasüsti. Loodavate rakenduste abil saab tulevikus mõõta iga toote, teenuse ja miks mitte ka organisatsiooni kompleksset mõju keskkonnale.

Mida veel plaanime?  

Oleme loomas kestlike ettevõtete esindusorganisatsiooni. Seda on vaja selleks, et esindada tänaste ja tulevaste kestlike ettevõtete huve ning et koostöös kiirendada Eesti keskkonnasamme. Põhjalikumalt tutvustame seda plaani jaanuaris 2021.

Eesti ühiskonnas roheleppe kiiremaks saavutamiseks plaanime korraldada teadmistepõhise rahvakogu. Loodetavasti 2021. aastal toimuvas rahvakogus teeb eestimaalasi esindav miniavalikkus valitsusele ettepanekud, kuidas saavutame riiklikud kliimaeesmärgid energeetikas, transpordis, maakasutuses ja ehituses juba järgmistel aastakümnetel.

Ühiskondliku roheleppe protsess tugineb teaduspõhisele tervikpildile planeedi seisust, Eesti olukorrast ja võimalikest lahendustest. Tervikpildi loomise esimese sammuna paneme koostöös kestliku arenguga tegelevate ühendustega kokku ühised keskkonnasoovitused kogukondadele ja omavalitsustele. Seda selleks, et kestlik areng 2021 oktoobris toimuvate kohalike valimiste arutelude ja tegude keskmesse tuua. 

Kes on Rohetiigri meeskonnas?  

Kuigi Rohetiigri ettevalmistustega pusis paaripealine seltskond juba 2019. aasta oktoobrist saadik, kuulutasime küpsed plaanid välja pärast üheksakuulist haudeaega. Selle aja jooksul lõime meeskonna ja käivitasime Rohetiigri kui sektoriteülese koostööplatvormi esimesed tegevused. Suur muutus eeldabki põhjalikku ettevalmistust. Praegu teeme meeskonnaga viieaastast strateegiat ja seame Rohetiigri kui organisatsiooni kestlikke eesmärke. 

Rohetiigri meeskonnas on erineva kogemusega inimesed nii era-, avalikust kui kolmandast sektorist, kellest kõigil oma valdkonnas märkimisväärne kogemus. 

Rohetiigri ettevalmistused käivitas juba 2019 oktoobris Eva Truuverk, Maailmakoristuse algataja ja Teeme Ära sihtasutuse pikaajaline juht. 

Rohetiigri teine eestvedaja Mihkel Tammo, kel on põhjalik kogemus tööstusettevõtte Estanc tegevuse kestlikuks muutmisega, kureerib kestlike ettevõtete esindusorganisatsiooni.  

Tulevikusuunajate mõttekoda veab Jaanus Purga, tööstuse hingeelu tundja ja Viru Keemia Grupi endine arendusjuht.  

Rohemuutuse pilootprogrammi veab Erkki Vedder, kel on pikaajaline tehnoloogiaprojektide juhtimise kogemus. Rohetiigri Akadeemiat sisustab ringmajanduse ekspert Markus Vihma koos Kristi Liivaga, Miltton Sisu asutaja ning muutuste- ja arengunõustajaga. Pilootprogrammi aitab sisustada jätkusuutlikkuse agentuur Sustinere.    

Rohetiigri protsesse disainib ning rahvakogu käivitamist ja vabaühenduste koostööd kureerib demokraatiaedendaja Teele Pehk. Roheleppe rahvakogu on sellest kevadest ette valmistanud algatusrühm, millesse panustavad vabakonna asjatundjad ja muutusjuhid, keskkonnaeksperdid ja ministeeriumide nõunikud.   

Keskkonnamõju mõõdiku projekti juhib Kristiina Kerge, Teeme Ära tehnoloogiajuht. Meeskonda kuulub ka Jannus Jaska, kogenud teenusedisainer ja Vaikuseminutite endine eestvedaja, kes on Soome innovatsiooniagentuuri Sitra teadmuse saadik Rohetiigris.  

Teadlaste paneeli moodustamise ja peatse koordineerimisega tegeleb soode uurija Jüri-Ott Salm Eestimaa Looduse Fondist.

Üksikisiku suunal käivitab tegevusi Birgit Kermes, Maailmakoristuse ja kommunikatsioonijuhi kogemusega superviisor. Birgitit abistab ligikaudu 20 vabatahtlikku.  

Rohetiigri sõnumeid seavad Helin Vaher ja Eneli Rohtla agentuurist Agenda PR. Rohetiigri digikanalite eest hoolitseb Siiri Tiivits-Puttonen, pikaajalise kogemusega äride digitaliseerija ning e-äride arendaja. 

Kui tunned, et tahad oma organisatsiooniga Rohetiigri püüdlustele kaasa aidata, siis võta ühendust konkreetse suuna või projekti eestvedajaga. Üldistel teemadel kirjuta info@rohetiiger.ee. 

Ilmus Hea Kodaniku talvenumbris.