Arvamusfestivali Rohekoostöö ala paneeli pealkirjaga “Kuidas riik rohepöördub?” vedas riigi rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas Riigikantseleist ning paneelis osales neli inimest viieteistkümne liikmelisest ekspertgrupist, kes oma energia ja tarkusega raporti kokkupanekusse panustasid:

• Marti Hääl, Alexela nõukogu esimees
• Madis Toomsalu, LHV Grupi juht 
• Aveliina Helm, Tartu Ülikooli taastamisökoloogia professor
• Helen Sooväli-Sepping, Tallinna Tehnikaülikooli rohepöörde prorektor

2022. aasta Arvamusfestivalil haarasid suure ampsu arutelude kavast just keskkonnateemalised arutelud ning varjulistest puude- ja põõsaalustest arvamusplatsidest. Mõtteid rohepöördest ei vaheta enam ainuüksi entusiastid, vaid paljude valdkondade eestkõnelejad: teadlased, poliitikud, ettevõtjad, ametnikud ja mitmed teised. 

Tundub, et hakatakse aru saama, et rohepööre pole teisejärguline teema, mille saaks kõrvale heita kuni me otsime lahendusi koroonakriisile, inflatsioonile või Ukraina sõjale. Vastupidi, ka kliimamuutustega tuleb tegutseda kohe. Õigemini, tegutseda tulnuks juba ammu ning kunagistele poppidele laulusõnadele toetudes polegi nagu enam seda aega, mille arvelt „laenu teha“… vahel vaatame taevasse, kas meil on aega veel, kui ei ole, siis seda millegi arvelt laename…*

Millest kõik alguse sai?

Ligi kolmveerand aastat tagasi kutsus riik kokku rohepoliitika ekspertgrupi, mis koosnes viieteistkümnest värvikast oma valdkonna professionaalist, nii era- kui riigisektorist. Ekspertkomisjon sai ülesandeks koostada raport, mis vaataks sisse olulisematesse rohepoliitika valdkondandesse ning annaks soovitusi, kuidas riiki rohepöörata ja kestlikumalt toimetada. Oluline oli, et vaade oleks küll pikemaajaline, aga tegutsema saaks hakata kohe.

Arvamusfestivalil muljetati ekspertkomisjoni töö üle

Raportisse panustanud ökoloog, professor Aveliina Helmi sõnul oli komisjonis küllaga vaimselt stimuleerivaid vaidlusi ning üleüldiselt oli tegu intellektuaalselt põneva väljakutsega. Raporti kokkupanekul motiveeris panustajaid lootus, et selle sisu leiab riigis reaalselt arvestamist ja kasutust.

Ekspertgrupi liige Marti Hääl rääkis, et ilmselt on valdav enamus aru saanud, et rohepööre on vältimatu selleks, et hoida ära see suurem kahju: „Ettevõtjatel on kaks võimalust, kas püüad käia sammu ees ja oled edukas või longid mitte niiväga edukana teistele järgi. Edu ei ole muidugi garanteeritud kummagi tegevusviisiga, aga rohepöördega varakult kaasa minnes on siiski suuremad šansid olla teistest ees“. 

Helen Sooväli-Sepping toonitas, et otsis juba varem võimalusi, et kliimapoliitikale Eestis hoog sisse anda ning avaldas ühtlasi kahetsust, et selles raportis ei olnud haridus veel prioriteetide nimekirjas: “Eraldi tuleks välja kirjutada, milliseid roheoskusi on vaja, et ühiskonnas hakkaksid muutused toimuma.”

Mis on ja mis ei ole rohepööre?

Aveliina Helmi sõnul on oluline meeles pidada, et  rohepööre pole vaid väike tehniline parandus või nihe säästlikemate praktikate suunas: „Rohepööre pole kukkunud lihtsalt taevast alla, sooviga nihutada meid rohkem ringmajanduse või taastuvenergia suunas. See on suund sellise keskkonna poole, kus me saame pikaajaliselt edasi elada. Rohepööre on sündinud suurtest väljakutsetest, mille ees me täna seisame: kliimakriis ja elurikkuse kriis,“ rääkis Aveliina. Ka riiki nõustav ekspertkogu pidi meeles hoidma, millist paketti kokku pannakse – kas väikest nihet või sisulisi muutusi, ehk kuidas me toodame, mida tarbime, kui palju ressursse kasutame, kasvuhoonegaase õhku paiskame või kui palju loodust kasutame. “Tehtavad muudatused peavad olema nähtavad ja mõõdetavad, nendest peab sündima tulemust toov tagajärg!” rõhutas Aveliina Helm.

Sooväli-Sepping täiendas, et rohepöörde suurim püüdlus on küll kliimaneutraalne ühiskond, aga selle juures ära ei saa ära unustada ka heaolu: „Haridus, innovatsioon, digioskused, IT, puhas toit, null süsinikuheide, hoonete renoveerimine, elurikkus ja inimese tervis need on need valdkonnad, millele peaksime tähelepanu pöörame, et vajalikke muutusi ellu  viia,“ rääkis Helen.

Fookuse hoidmine ja probleemi tunnistamine – siit algab paranemise tee

Martti Hääl andis mõista, et üsna levinud on suhtumine, et rohepööre on midagi sellist, mida keegi teine ära teeb. „Praeguseni on pingutanud vaid üksikud teerajajad, kes on sellega ka edukalt hakkama saanud, ent päris elus ei jää sellest rohepöördest lõpuks puutumata keegi ning tagaistmel sõit pikalt edasi ei vii,“ kommenteeris Hääl.

LHV Grupi juht Madis Toomsalu ütles, et rohepöörde osas on vaja tegutseda kiiresti ja kirega ning lisas, et kui on olemas poliitiline tahe, saavad asjad väga kiiresti tehtud – lähimast ajast näiteks elektrituru reform, kaugemast minevikust pensionireform.

„Palju räägitud inflatsioon pole mitte rohepöörde tulemus, vaid lisaks peamistele välistele teguritele, milleks on Euroopa keskpanga rahapoliitika ja Ukraina sõda, on inflatsioon lihtsalt varasemalt tegemata jäänud rohepöörde tulemus. Kus on olnud viimased kümme aastat need investeeringud ja planeeringud? Kui need oleks samasuguse kirega tehtud saanud, oleks need tänased probleemid palju väiksemad“, rääkis Toomsalu ning lisas, et tegemata rohepööre tähendab muuhulgas ka tegemata innovatsiooni.

Aveliina Helm toonitas, et talle teeb muret, et ikka veel on teemaks justkui rohepööre poleks tõsiseltvõtmist väärt: „Rohepöörde peksmine on muutunud heaks propaganda vahendiks ning selle materdamisega püütakse tähelepanu olulistelt teemadelt ära juhtida.“ Helm lisas, et rohepöörde eesmärgid on vaja integreerida igasse eluvaldkonda ning kiire adaptiivsus ja kriistaluvus on lihtsalt vaja omaks võtta.

Talle sekundeeris ka Sooväli-Seping, kes toonitas, et riigi rohepoliitika strateegiline plaan koos tegevusplaani ja eelarvega peab olema valimisteülene. Ta lisas, et peame õppima mõtlema valdkonnaüleselt ning et fookuse hoidmine ja probleemi tunnistamine on väga olulised.

Mis soovitused kaasa saime?

Ekspertgrupi poolt riigile koostatud soovituste nimekiri on tummine ning need jõuavad valitsuse lauale septembris. Rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas lubas hakata andma kvartaalselt ülevaateid, kuidas on plaaniga edasi  liigutud, seda „seiret“ ja tagasisidet pidasid ka panelistid oodatuks ja oluliseks. Kristi Klaasi sõnul tuleb rohepoliitikaga tegeleda läbi mitmete koalitsiooni ning rohepöörde kokkulepped on muuhulgas ka justkui ühiskondlikud kokkulepped. Rohetiiger on hea näide, kuna koondab juba täna endas hulga ettevõtjad, kes mõtlevad teistmoodi.

Arvamusfestivali arutelus jõugi igatahes üksmeelele, et vale on oodata, et riik üksi midagi suurt ära teeks. Rohepööre hakkab pihta igaühest! Arusaam, et me kõik saame midagi muuta, on väga oluline!

*Ansambel Põhja Tallinna laulusõnad „ Meil on aega veel…“