Kliimakogud
Rohetiiger koos erinevate partneritega juurutas oma esimestel tegutsemisaastatel maailmas laialt levinud kliimakogude formaati, et teha olulisi pikaajalisi otsuseid koosloomes kodanikega ning kiirendada vajalikke keskkonnasamme.
Kliimakogud ehk kliimaneutraalsuse nimel toimuvad keskkonnateemalised rahvakogud on maailmas laialt levinud koosloome- ja otsustamisformaat, mis rikastab demokraatiat. Kliimakogu on kui unistuste demokraatia mini-mudel: mini-ühiskond (esinduslik juhuvalim) tutvub kõigepealt probleemiga (kliimakogu teemapüstitus), kuulates tõendeid ja teadmisi probleemi kohta (ekspertide esinemised), siis tutvutakse seotud huvirühmade seisukohtadega ning alles seejärel arutatakse võimalike lahenduste üle (rühma-arutelud). Kõige lõpus lepitakse konsensuslikult kokku lõplikes lahendus-ettepanekutes.
Riikide ja omavalitsuste poolt ärategemist ootavad keskkonna- ja kliimasammud eeldavad suurt ühiskondlikku toetust. Seda ei saavuta avalik sektor tavapäraste kooskõlastamiste ega ümarlaudadega. Langetamist vajavad otsused, mis mõjutavad tulevaste põlvkondade elu Eestis ja planeedil Maa; millele pole ühte lahendust, vaid on põimitud paljude teiste teemade ja kriisidega. Selliste otsuste tegemine tänase võistleva erakonnapoliitika kontekstis tundub ilmvõimatu. Mistap ka paljud valitsused selliste valikute tegemist väldivad või kardavad. Samas suurendab kodanikukeskne poliitikakujundamine ühiskonna säilenõtkust – kohanduvat hakkamasaamist lisanduvate kriiside keskel.
Samamoodi nagu ettevõtted otsivad uusi viise keskkonnahoidlikult tegutsemiseks, katsetavad ka valitsused üle maailma uute formaatidega, et kiirendada valusate, ent vajalike keskkonnaotsuste tegemise ja elluviimisega. Kuna Rohetiigri eesmärk on süsteemi uuendamine, siis olulise osa sellest moodustab see, kuidas ühiskonnas otsuseid tehakse ja neid ellu viiakse – demokraatlik rohepööre. Sellest räägib pikemalt me mentor, riigiteaduste professor Graham Smith selles ingliskeelses videos.
Rahvakogud oma esindusliku mini-ühiskonnast osalejatega ei asenda esindusdemokraatiat, vaid tugevdavad arutelu- ja kaalutlemiskultuuri, loovad teadmispõhiseid lahendusi keerulistele probleemidele, tõstavad ühiskondlikku usaldust ning aitavad poliitilisest tupikust välja.
Kaks kliimakogu oleme Eestis juba korraldanud ning saanud neist väärt kogemuse ja õppetunnid.
Ida-Viru noorte kliimakogu õiglase ülemineku teemal
- Toimus nov-dets 2021 kolme virtuaalse päevana, eesti ja vene keeles
- Osales 25 Ida-Viru noort vanuses 16 kuni 29
- Eesmärk: hinnata riikliku õiglase ülemineku plaani mustandit
- Tulemus: 26 ettepanekut, peamiselt hariduse, ümberõppe ja tervisliku elukeskkonna teemal
- Vastus tellijalt: rahandusministeerium võttis enamus ettepanekuid plaanis arvesse + kutsus kliimanoored õiglase ülemineku juhtkomiteesse alaliseks liikmeks
- Korraldajad: Eestimaa Looduse Fond ja Rohetiiger
- Rohkem: https://www.kliimamuutused.ee/kliimakogu
Tartu esimene kliimakogu säästva liikuvuse teemal
- Toimus aprill-mai 2022 kahe füüsilise nädalavahetusena
- Osales 45 Tartu elanikku (mini-Tartu)
- Eesmärk: edendada säästvat liikuvust elanikega koosloomes ning katsetada kliimakogu formaati kliimategude kiirendamiseks
- Tulemus: 66 ettepanekut ruumi, liikuvuse ja inimese teemal, nt liikluse rahustamine, rohkem ruumi ratturitele ja jalakäijatele, roheluse säilitamine ja elurikkuse lisamine
- Vastus Tartu linnalt: enamus ettepanekuid viib Tartu lähiaastatel ellu
- Korraldajad: Tartu ruumiloome osakond, Rohetiiger, Miltton
- Rohkem: Tartu kliimakogu, Tartu kliimakogu esitas linnavalitsusele 66 ettepanekut säästva liikuvuse ja inimliku tänavaruumi teemal
Lisaks kliimakogude korraldamisele mõtestasime rohepöörde seoseid demokraatia uuendamise ja rikastamisega. Veame sel teemal avalikku arutelu meedias ja Arvamusfestivalil.
Hoolitsesime ka selle eest, et meil oleks piisavalt kliimakogude korraldajaid. Oktoobris 2022 kaaskorraldasime kliima- ja rahvakogude sügiskooli Tartus koos partnerorganisatsiooniga Federation for Innovating Democracy Europe.
Alates 2023. aastast jätkab kliimakogude korraldamist DD Demokraatiakeskus.
