Rohetiigri Akadeemia kolmas treeningpäev aitas eristada keskkonnaaspekte, -mõju ja eesmärke

12. novembril toimus Rohetiigri Akadeemia hübriidina: enamus pilootprogrammis osalejaid oli EBSi aulas, maskid ees. Mõned teerajajad osalesid videosilla kaudu. Kohtumise fookuses oli keskkonnamõjude hindamine.  

Rohetiigri akadeemia kolmas päev
Markus Vihma – Rohetiigri akadeemia

Treeningpäeva alustas akadeemia vedaja Markus Vihma mentorite tutvustamisega. Igal teerajajal on kaks mentorit – muutuste juhtimise mentor ja keskkonnamentor, kellelt saab tuge kodutööde tegemisel ja oma organisatsiooni peegeldamisel. Kui mõni organisatsioon tunneb, et vajab rohkem ekspertnõu, saab ta Rohetiigri teiste mentorite poole pöörduda. 

Sarnaselt eelmise kuu kohtumisega rääkis iga teerajaja sellest, kuidas tal viimase kodutöö täitmisega läks ja mis viimase kuu jooksul toimunud on. Osalejate tagasiside on näidanud, et omavaheline kogemuste, kimbatuste ja taipamiste jagamine on pilootprogrammi üks väärtuslikumaid momente. 

Eelmise kodutöö ülesanne oli reastada organisatsiooni keskkonnaaspektid ja tuvastada keskkonnamõjud. Mahukat ülesannet aitas täita etteantud struktuur: kõigepealt tuli tuvastada organisatsiooni põhi- ja abitegevused, määratleda nende keskkonnaaspektid ning viimaks tuvastada iga tegevuse keskkonnamõju. Ülesande eesmärk polnud välja selgitada kõige tähtsam keskkonnamõju, vaid tagada, et midagi olulist ei jääks kahe silma vahele. Paralleelselt pidi iga organisatsioon kaardistama tema tegevust mõjutavad keskkonnaalased õigusaktid. See oli mahukas ülesanne, mille täitmisel olid abiks mentorid. Kuna Rohetiigri Akadeemia on turvaline ruum osalejatele, ei saa me teerajajate kohta üksikasju avaldada. Samas talletame iga teerajaja arenguloo ja õppetunnid – need saavad avalikuks siis, kui suurem osa programmist on läbi.  

Üldistatult tõdesid paljud teerajajad, et oma põhi- ja kõrvaltegevuste keskkonnaaspektide tuvastamine oli keeruline ülesanne. Ka ettevõtetel, kellel juba oli keskkonnajuhtimine rakendatud, võimaldas ülesanne mõjude kaardistamise ja hindamise mudelit täiendada. Enamus kinnitasid, et selline süsteemne lähenemine aitab tervikpilti hoomata ja iga tegevuse keskkonnamõju ulatust tuvastada.

Autor: Harri Moora

Harri Moora andis metoodilise ülevaate, kuidas tuvastatud keskkonnaaspekte hindama hakata. Mõjude hindamine on osa süsteemsest tegutsemisest, mille abil kogutakse tõendusmaterjali organisatsiooni tegevuse ja selle potentsiaalsete positiivsete ja negatiivsete tagajärgede kohta. Ta tuletas meelde, et organisatsioon saab ohjata oma tegevusi ja nende keskkonnaaspekte, mitte keskkonnamõjusid. Mõju vähenemine tekib keskkonnaaspektide ohjamisest. 

Harri andis lihtsa ülevaate esmatasandi hindamisest ehk sellest, millega üks rohe-ettevõte peaks ise hakkama saama oma keskkonnaaspektide põhjalikul väljaselgitamisel ja aspektide juhtimisel. Samas tõdes ta, et ühte kõigile sobivat lähenemist ei ole. Kuna organisatsioonid on erinevad, siis on õige, et iga organisatsioon valib endale sobiva keskkonnajuhtimise süsteemi. 

Keskkonnaaspekte on vaja teada tavaolukorras ja mitte-tavaolukorras (viimased on riskid). Hindamiseks on vaja kriteeriume, seejärel valida hindamise tase (kvalitatiivne, semikvantitatiivne või kvantitatiivne). Iga organisatsioon peaks hakkama saama semikvantitatiivse hindamisega. Kes peaksid hindajad olema?  Peamiselt oma töötajad, lisaks vastava valdkonna eksperdid ja mentorid. Hindamine sõltub organisatsiooni tegevuse iseloomust ja eesmärgist või vajadusest. 

Tavaliselt kasutatakse keskkonnamõjude hindamisel riskihindamise metoodikat: riski olulisus = mõju tõsidus x mõju tõenäosus. Iga organisatsioon saab keskkonnariski hindamisse lisada enda (äri)tegevust mõjutavad strateegilised tegurid, nt keskkonnaaspekti olulisuse klientidele.

Pärast tihke info saamist ragistasid teerajajad oma ajusid selle kallal, kuidas oma organisatsiooni keskkonnamõjusid hinnata. Kas kasutada kõige lihtsamat meetodit, kus korrutatakse mõju tõsidus mõju tõenäosusega (ja mõju ohjamise tasemega)? Või lisatakse neile kahele kriteeriumile mõni täiendav strateegiliselt oluline kriteerium? Või rakendada kõige keerukamat hindamist, kus tuleb igat keskkonnaaspekti hinnata mitmest vaatest ja mitmel tasandil? Nii mõnigi teerajaja valis alguses ühe meetodi ja vahetas siis teise vastu välja. Eks mõjude hindamise käigus tulevadki olulised nüansid esile, millega pole varem kokku puutunud. Põhjalikumat mõjude hindamist jätkab iga teerajaja oma rohemeeskonnaga.    

Kui tegevuse keskkonnaaspektid ja -mõjud koos õigusaktide ja muude nõuetega tuvastatud, saab edasi liikuda keskkonnaeesmärkide püstitamise suunas. Eesmärkide seadmisel tuleb prioriseerida olulise mõjuga keskkonnaaspekte. Harri Moora loetles prioritiseerimisel abistavaid küsimusi: kas oluline aspekt kätkeb endas potentsiaalset finantsilist või õiguslikku riski? kas oluline aspekt on seotud mõne olulise keskkonnapoliitilise suundumusega (nt kliimamuutused, energia- ja ressursitõhusus)? Eesmärgistamisel tuleb eristada keskkonnaalast üldeesmärki, mille saavutamist organisatsioon taotleb, ning keskkonnaülesandeid ehk keskkonnaeesmärgist tulenevaid ja sageli kvantitatiivseid tegevusnõudeid. Näide: 

  • keskkonnaeesmärk: vähendada jäätmete kogust 
    • keskkonnaülesanne: viia sisse olmejäätmete sorteeritud kogumine aastaks 2021. 

Markus Vihma rõhutas eesmärkide seadmisel, mis seisab igal teerajajal järgmise kodutööna ees, SMART-loogikat. Iga eesmärk peab olema täpne, mõõdetav, saavutatav, asjakohane ja ajas piiritletav. Vastasel juhul pole tegemist hea eesmärgiga.

Harri Moora jagas rohetiigritele keskkonnamõjude hindamiseks abistavaid materjale:

Treeningpäeva teises osas jagasid Maris Ojamuru ja Marko Siller Sustinerest nippe, kuidas toetada rohemuutust. Nad tõid kestliku arengu konsulteerimiskogemuse põhjal välja kaheksa edutegurit, mis aitavad iga organisatsiooni keskkonnaambitsioone ellu viia (vt joonist). 

Joonis: Kaheksa edutegurit edukaks muutuseks (Sustinere).

Maris ja Marko osutasid tähelepanu läbipaistvuse tähtsusele. Nimelt on Harvard Business Review jätkusuutlike ettevõtete nimekirja tipus suured korporatsioonid, kes on avalikustanud oma keskkonnaeesmärgid koos tegevusplaanidega. Ainult tulemuste raporteerimine pole enam piisav. Pigem liiguvad rohe-ettevõtted täieliku avatuse suunas, näidates kas valgusfoori-meetodil või muul viisil välja, mis neil on hästi, mis pole veel nii hästi ja millega on neil vaja tõsiselt tegeleda. Eestist saab hea näitena tuua ühe rohetiigri – LHV, mis on  kuulutanud, et muudavad oma finantseerimis- ja investeerimistegevuse kliimaneutraalseks, samal ajal  teavitavad keskkonnaülesannetest (ehk väikestest sammudest). Sellist siirust on keeruline väljastpoolt kritiseerida. Sustinere esindajad rõhutasid kui ühest suust, et kestlikkus pole maailmas enam turueelis, kuna see on muutunud hügieenifaktoriks. Eristuda tuleb millegi muuga. 

Inspiratsiooniminuteil astus teerajajate ette Eesti valitsuse diginõunik Marten Kaevats, kes viib avalikus sektoris ellu hullupööraseid ideid. Praegu ehitab Marten koos Maailma Tervishoiuorganisatsiooniga usaldusarhitektuuri ehk autonoomset valitsemist  – X-tee asemel X-ruumi. Marten unistab Eesti veel suuremaks ehitamisest ja tänu tema südikale tööle võime paari aasta pärast ilmselt tõdeda, et tänu Eestile toimusid olümpiamängud ja EXPO, sest eri riigid ja inimesed usaldavad terviseandmeid. Mida suuremalt unistada, seda suuremad teod sünnivad!  

Rohetiigri teerajajad pole esimesed ega ainukesed ettevõtted ja asutused, kes süsteemset rohemuutust ohjavad. Hollandis käivitus üleminek ringmajandusele just ettevõtjate ühisnõudmise tulemusel 2016. aastal. Margot Roose Hollandi saatkonnast pakkuski rohetiigritele koostöökohti Hollandi ettevõtetega. 

Rohetiigri Akadeemia detsembris toimuval kohtumisel esitleb iga teerajaja oma eesmärke, mille täitmise ideid siis 2021. aastal ajutormata, testida ja rakendada. Keskkonnaeesmärkide seadmine on iga organisatsiooni sisetöö, mida tehakse rohemuutust vedava meeskonnaga, vajadusel teisi kolleege kaasates.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Nõustun