Rohetiigri Akadeemias alustas esimene lend

Rohetiiger on ellu tulnud selleks, et teha oluline hüpe keskkonnasõbralikuma tuleviku suunas. Aga selleks, et see oleks võimalik, peame me nii üksikisikute kui organisatsioonidena muutuma. Rohetiigri pilootprogramm keskendub just viimasele – aitame 15 ettevõttel ja avalikul asutusel rohemuutust käivitada ja võimendada, kirjutab Rohetiigri pilootprogrammi juht Erkki Vedder.

Need organisatsioonid, kes mõtlevad ja tegutsevad strateegiliselt, saavad aru, et muutused on vajalikud. Rohetiigri pilootprogrammis ei ole motivatsioonipuudus küsimuseks. Üheks pilootprogrammiga liitumise kriteeriumiks oligi organisatsiooni enda soov süsteemset muudatust  käivitada. Samas ei tähenda kõrge motivatsioon, et põhjapaneva rohemuutuse tegemine oleks kerge. Ühelt poolt on keskkonnahoidlikumat tegutsemist puudutavad informatsiooni tohutult palju. Teiselt poolt on just see tohutu infohulk väljakutseks – raske on aru saada, mis selles infos on õige ja konkreetse organisatsiooni jaoks oluline. Kuna iga vähegi suurema organisatsiooni muutmine tähendab paljude tegevuste ohjamist, siis on keeruline mõista, millisest otsast pihta hakata. 

Rohetiigri pilootprogramm pakubki selles virr-varris süsteemset lähenemist ja disainmõtlemisele kohast ärategemist. Kord kuus toimuval Rohetiigri Akadeemia koolituspäeval on fookus muutuste juhtimisel ja keskkonnamõjude juhtimisel. Akadeemias aitame organisatsioonil laiemast kontekstist aru saada, mõtestame koos osalejatega, kus nad paiknevad, ja millised on neile olulised muudatused. Muudatusi hakkavad teerajajad ise ellu viima. Igat organisatsiooni toetab sel pooleteise aastasel teekonnal keskkonnamentor ja muutuste juhtimise mentor.  

Teerajajate põhimõttelise rohemuutusega loodame tekitada inspiratsiooni teistele ettevõtetele ja asutustele kõigis sektorites. Anname aru, et ühe ja poole aastaga pole ilmselt võimalik strateegilist muutust saavutada ja see pole probleem. Oluline on, et loodaks eeldused pikaajaliseks läbimõeldud keskkonnasõbralikuks tegutsemiseks. Talletame iga teerajaja arenguloo ja õppetunnid, et süsteemne lähenemine laiemalt leviks.  

Mis toimus pilootprogrammi avakohtumisel?

Kevade ja suve jooksul kohtusime organisatsioonidega ning arutasime nende roheteemalisi väljakutseid, vajadusi ja ootuseid. Ametlikuks pilootprogrammi alguseks oli 8. ja 9. september, mil 11 suurt ettevõtet ja 4 avalikku asutust said esimeseks treeningpäevaks kokku ja alustasid ühist teekonda keskkonnasõbraliku tegutsemise suunal. Avakoolitusel vaatasime suurt pilti. Esiteks keskendusime tuleviku visioneerimisele – osalejad jätsid kõrvale tavapärased raamid ja unistasid, milline võiks olla nende organisatsiooni rohe-tulevik viie aasta pärast. Mida julgem, seda parem! Lisaks – selleks, et teada, kuhu suunas liikuma hakata, peab olema arusaamine kontekstist. Rohetiigri Akadeemia sisustaja Markus Vihma (Rootloop OÜ) andis ülevaate, milline on keskkonnateemade suur pilt ning käsitlesime müüte ja reaalsust.  

Seejärel avasid Kristi Liiva ja Eva-Maria Kangro agentuurist Miltton kompleksse muutuse läbiviimise ja meeskondade kaasamise põhimõtteid. Osalejad alustasid kaardistusega, kes on nende enda vaates olulised liitlased, ilma kelleta ei ole püsiva rohemuutuse integreerimine mõeldav. Muutuste juhtimisel ongi ju peamine katsumus teadmiste rakendamine. Ja see sõltub vägagi inimestest. Kuna kõik organisatsioonid koosnevad inimestest, on muutuste psühholoogial suur roll Rohetiigri Akadeemia õppekavas. 

Treeningpäeva lõpus hindas iga teerajaja enda paiknemist keskkonnamõjude juhtimise küpsusastmetel. Maris Ojamuru ja Marko Siller jätkusuutlikkuse agentuurist Sustinere aitasid  osalejatel aru saada, kus nad praegu asetsevad ja millisele astmele tahavad pilootprogrammi lõpus jõuda. See polnud paremiku väljaselgitamine, vaid tööriista pakkumine igale organisatsioonile, kuidas ennast ja oma püüdlusi hinnata. Kuna oleme alles protsessi alguses, siis on mõistetav, et enamus organisatsioone asetseb 1. kuni 3. astmel.   

Kokkuvõttes andis avakohtumine igale teerajajale arusaamise laiemast keskkonnateemade kontekstist. Ühtlasi kohtus iga teerajaja oma kahe mentoriga, et järgmisi samme arutada. Oktoobris toimuvaks treeningpäevaks said teerajajad koduülesandeks (õigemini kontoriülesandeks) vastata 35 küsimusele, mis puudutavad organisatsiooni üldist juhtimist, huvirühmade kaasamist ja keskkonnamõjude juhtimist. 

Tänusõnad

Suur tänu inimestele ja ettevõtetele, kes aitavad meil pilootprogrammi ja akadeemiat luua – Markus Vihma RootLoop OÜst, Kristi Liiva ja Eva-Maria Kangro Milttonist ning Maris Ojamuru Sustinerest. 

Eraldi tänu ka meie mentoritele, kes aitavad organisatsioone akadeemias õpitu mõtestamisel ja elluviimisel. Mentoriteks on Marko Siller, Maris Ojamuru, Merili Vares, Kadi Kenk, Kristi Liiva, Eva-Maria Kangro, Mihkel Tammo, Markus Vihma, Harri Moora, Kai-Riin Kriisa, Sirli Pehme, Ivar Heinola ja Erika Pihl.

Ja muidugi ka teerajajatele endale, kes tegelikku muutust ellu viivad: AS Tere, AS Tallinna Sadam, Coop Eesti Keskühistu, Eesti Rahvusringhääling, AGRONE Grupp, AS Hoolekandeteenused, AS LHV Pank, Bolt OÜ, Lääne-Harju vald, Hundipea OÜ, Ülemiste City, Politsei- ja Piirivalveamet, Rocca al Mare kool ja Zavod BBDO OÜ. Lisaks on pilootprogrammis osaliselt kaasatud ka Tallinna linn.

Rohetiiger kõneleb

Rohetiigri Akadeemia 11. mai treeningpäev: enne lõpuspurti veel lai vaade

Rohetiigri Akadeemia lõpuni ei ole palju jäänud – juuni keskel lõpetab esimene lend organisatsioone. Viimasel akadeemia “tava-treeningpäeval” 11. mail otsustasime korraks välja zoomida ja valgustada osalejaid laiemate roheteemade osas.  Roheregulatsioonid Rohepöörde temaatika on kuum – nii üksik-ettevõtte, majandussektorite kui ka (üle)riiklikul tasemel. Euroopa Liidu jaoks on rohepöörde elluviimine üheks oluliseks prioriteediks. Kuna regulatsioonide hulk on […]

Loe edasi >>

Uuring: raisatud toidu kogused on kasvanud

Äsja avalikustas Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) värske uuringu: Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas, millest selgus, et Eestlased raiskavad aastas 84 000 tonni toidujäätmeid. Keskkonnaministeeriumi tellitud värskest uuringust selgus, et Eestis tekib aastas 167 000 tonni toidujäätmeid, millest ligikaudu 84 000 tonni moodustab raisku läinud toit ehk toidukadu. Lisaks toodi uuringus välja, et […]

Loe edasi >>

Rohetiigri arenguprogrammi oodatakse uusi liikmeid

Alustame vastuvõttu Rohetiigri arenguprogrammi, kuhu on teretulnud liituma kõik ettevõtted ja organisatsioonid, kes tahavad oma tegevuse muuta keskkonnasõbralikumaks. Rohetiigri üks olulisemaid eesmärke on tõestada, et kestlik ettevõtlus ja organisatsioonide toimimine on võimalik ja isegi kasumlik. Selleks käivitasime 2020. aasta septembris pilootprogrammi, milles juhendame ja julgustame 15 organisatsiooni rohemuutusega alustama või juba asetleidvat muutust võimendama. Pilootorganisatsioonid […]

Loe edasi >>

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Nõustun