Keskkonnaühenduste soovitused omavalitsuste rohenügimiseks

Teele Pehk, vabakonna suuna vedaja 

Rohetiigri üks neljast strateegilisest suunast on vabakond. Meie missiooni vaatest on kolmandas sektoris kõige olulisemad liitlased keskonnateemade ja kestliku arenguga laiemalt tegelevad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted. 

Keskkonnaühendused on Eestis ühed aktiivsemad ekspertorganisatsioonid, millel aastakümnete pikkune ajalugu. Toimivad mitmed eri eesmärgiga võrgustikud: Eesti Keskkonnaühenduste Koda esindab keskkonnakaitse huve avaliku sektori suunal, kestliku arengu koalitsioon koondab firmasid, vabaühendusi ja riigiasutusi kestliku eesmärkide levitamise ja täitmise ümber ning vabaühenduste kliimavõrgustik kiirendab infovahetust kliimamuutuse teemal. Lisaks on mitmeid katusühendusi, nagu maheettevõtteid koondav Organic Estonia ja orgaanikat väärindav Eesti Bioringluse Liit

Sellest vaatest ongi Rohetiigri strateegiline eesmärk võimendada kõike seda, mis on keskkonnaühendustes juba olemas, aga põhjusel või teisel kuhugi takerdunud või pole teoks saanud. Luues tervikpildi ühenduste teadmistest, koondame vabakonna “tellimuse” kestlikule Eestile. 

Kuidas tervikpilti kohalikku ellu lõimime?  

Vabakonnda suuna esimeses etapis (2021 ja 2022) koondame kokku keskkonnaühenduste soovitused, juhendid ja visioonid, mille elluviimine aitab liikuda kestliku Eestini. Paneme nendest teadmistest kokku soovitused kohalikuks kestlikuks arenguks. Teadupärast on 2021. aasta kohaliku kestliku arengu vaatest määrava tähtsusega, kuna oktoobris toimuvad omavalitsuste valimised. Kohalikul tasandil saab  rohepööret võrreldes riigi või globaalse skaalaga ka kiiremini teha.  

Omavalitsusi rohenügime koos Arengukoostöö Ümarlauaga, kes veab kestliku arengu koalitsiooni ja paneb koos Riigikantselei ja proovikivi.ee loojatega Tallinna Ülikoolist üles kestliku arengu osalusveebi. Üle 20 ühenduselt oleme kogunud ligikaudu 40 soovitust, mis puudutavad omavalitsuste vastutusvaldkondi. Hetkel teevad soovitustele põgusat mõjuhindamist Eesti Noorte Teaduste Akadeemia teadlased. Keskkonnaühenduste soovitusi levitame alates kevadest omavalitsustele ning kuue linna ja vallaga teeme süvendatult koostööd. See tähendab, et vahendame linnale/vallale vajalikku pädevust vastava teema keskkonnaühenduselt, aitame omavalitsusel  keskkonnateemasid prioriseerida ja jõuda kohalike rohelepeteni ning toetame kohalikke rohesaadikuid nende tegevuses (vt tegevusi skeemilt). 

Praegu pöördumegi kuue omavalitsuse poole, et neid koostööle kutsuda. Ühtlasi aitame rahandusministeeriumil täiendada omavalitsuste mõõdikuid minuomavalitsus.fin.ee, pakkudes keskkonnaühenduste soovituste sünteesist keskkonnaandmeid.   

Omavalitsuste rohepöördele annab vunki juurde Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), kes toetab linnade-valdade kliima- ja energiakavade koostamist. KIKiga ühtlustame tegevusi, kuna pikas perspektiivis soovib just KIK muutuda omavalitsuste rohepöörde toetajaks, seda nii tänaste ja lisanduvate rahaliste meetmete kui ka uues rollis omavalitsuste rohenõustajana. 

Rohetiigriga plaanime järgmise ringiga kaardistada keskkonnaühenduste “tellimuse” riigile. See tervikpilt saab kõrvuti erasektorist koondatud teadmusega ja teadlaste hinnangutega olema oluliseks osaks ühiskondliku roheleppe formuleerimisel. Sellest aga lähemalt juba järgmistes uudistes.

Kes ja kuidas vabakonna tellimust koondab?  

Rohetiigri vabakonna suunal toimetab igapäevaselt suuna vedaja Teele Pehk, kestliku kohaliku arengu projekti vedaja Kadri-Mai Kuldkepp ja analüütik ning demokraatiaedendaja Maiu Lauring. Lisaks panustab vabatahtlikuna Laura Kalda Statistikaametist ja Kerli Laur Saku vallast. 

Keskkonnaühenduste teadmiste koondamise ja kohalikule tasandile viimise tegevusi rahastab pooleteise aasta jooksul Aktiivsete Kodanike Fond 80 000 euroga. 

Ida-Viru maakonna õiglasele üleminekule kaasa-aitamiseks ja noortega kohaliku roheleppe protsessi ettevalmistamiseks oleme saanud 20 000 eurot Open Society Foundation Sofia Climate Justice voorust. Selle raha eest intervjueerime Rakendusantropoloogia Keskuse juhtimisel Ida-Viru maakonnas elavaid noori, et kaardistada nende perspektiive keskkonnateemadele ja piirkonna üleminekule põlevkivi-järgsele majandusele. Kaardistus annab meile väärt sisendi, kuidas noorte kliimakogu käivitada ja läbi viia. 

Ida-Viru õiglase ülemineku toetamiseks on keskkonna- ja kestliku arengu ühendustel tekkinud regulaarne infovahetus ja koostöö, et eri projektidega suuremat ühismõju luua. Rohetiigril on heameel selles pundis olla!

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Nõustun