2015. aasta Pariisi kliimaleppe sõlmimise järel küsis Scania juhtkond teadlastelt, mida saavad ettevõtted teha, et kliima soojeneks vähem kui 2 kraadi aastaks 2050. Vastuse sellele küsimusele andis tuntud kliimamuutuste uurija, professor Johan Rockström, kes tutvustas 2017. aastal „Süsiniku [vähendamise] seadust“ (Carbon Law)^[1], mille abil oleks maailmal 75% tõenäosus hoida Maa temperatuuri tõusu alla 2 kraadi. 

Lihtsamalt öeldes tähendab „Süsiniku seadus“, et peame vähendama fossiilkütuste kasutamist ja neist tekkivaid heitmeid alates 2020. aastast iga kümnendiga poole võrra. Aastaks 2030 peaks meie fossiilkütuste heitmed olema 50%, aastaks 2040 juba 20% ning aastaks 2050 tuleks jõuda nulli. 

Transpordisektori jalajälje vähendamine

Seejärel küsis Scania endalt, kas sellises tempos fossiilkütuste heitmete vähendamine oleks võimalik ka transpordisektoris ja mõõtis nii enda tegevuse kui oma toodete jalajälje suurust. Scania jalajälje hindamise tulemusena liitusime esimese veokitootjana ÜRO teaduspõhiste eesmärkide algatusega (SBT ehk Science Based Targets Initiative^[2]). Seadsime endale järgmised SBT eesmärgid 2025. aastaks^[3]:

• Skoop 1 ja 2 – vähendame äritegevuses ja tootmisest tekkivaid CO₂ heitmeid absoluutarvudes 50% võrra võrreldes 2015. aastaga (hoolimata sellest kui palju kasvame)
• Skoop 3 – vähendame meie toodete (veokid-bussid) kasutamisel tekkivaid CO₂ heitmeid 20% võrra kilomeetri kohta kütuste või energia kogu elukaare jooksul (Well-to-Wheel) ehk tootmisest kasutamiseni sõidukites. 

Miks Scania seab erinevaid eesmärke oma tegevuse ja toodete kasutuse osas? Põhjus on selles, et 96% meie CO₂heitmetest tekib toodete, näiteks veokite, kasutamisel klientide ehk vedajate käes. Seega sõltub väga palju meie toodete jalajäljest, sellest kui paljusid raskeveokeid ja busse kasutatakse fossiilsete või taastuvkütustega-energiaga. Skoop 3 ehk toodete kasutuse eesmärki mõõdame samuti võrreldes 2015. aastaga, kuid arvestame siinkohal kasutuse intensiivsust ehk CO₂ heitmeid kilomeetri kohta. 

Scania oma äritegevuse jalajälje vähendamise (Skoop 1 ja 2) tegevused hõlmavad meie hoonete ja tootmise energiatõhususe parandamist, üleminekut fossiilkütustelt biokütustele ja taastuvelektri kasutamist. Nii kasutame Baltikumis Scaniale kuuluvates hoonete juba 2020. aastast rohelist taastuvelektrit. 

Säästva transpordi 3 sammast

Ühelt poolt tundub seatud eesmärk vähendada iga 10 aastaga CO₂ heitmeid poole võrra väga selge väärtusena. Samas nii nagu maailm koosneb elurikkusest ei ole ka jätkusuutliku transpordi saavutamiseks vaid ühte ja ainukest kuldvitsakest või hõbekuuli. Seetõttu saavad säästvad transpordilahendused Scania hinnangul toetuda kolmele sambale. 

• Energiatõhusus
• Taastuvkütused ja elektrifitseerimine
• Targad ja ohutud digilahendused

Nii veokite kui busside parema energiatõhususe saavutamiseks käib pidev arendustöö ja nii on näiteks tänased Scania diiselmootorid üle 30% kütusesäästlikumad 2004. aasta EURO III mootoritest. Mida väiksem kütusekulu, seda väiksemad on ka sõiduki CO₂ heitmed ning lisaks on veokite omanikud säästnud energiatõhususega ka üle 30% kütuseraha. 2022. aastal alustas Scania järgmise põlvkonna Super diiselmootoritega veokite müüki, mille kütusekulu on senisest kuni 8% väiksem. See võimaldab taas vähendada veokite kasutuses tekkivaid CO₂ heitmeid ja säästa kasutajate kulusid.

Siiani on Scania „2. samba“ ehk taastuvkütuste ja elektri kasutamist peetud vähestele raskeveokitele sobivaks, kuid viimased 5 aasta jooksul toimus maanteetranspordis selle osas oluline muutus. Kui elektriveokid teevad esimesi sõite peamiselt linnades ja lähiümbruses, siis biogaasi- ja biodiiselkütustega veokid sõidavad ühe paagitäiega juba kuni 1600 km. Taastuvkütustega nagu biometaan või biodiisel on võimalik veoki CO₂ heitmete jalajälge vähendada 70-80% võrreldes fossiilkütust kasutava diiselmootoriga (kogu kütuse elukaare arvestuses, Well-to-Wheel).

Eesti esimese elektriveoki võttis 2022. aasta suvel kasutusele Rohetiigri akadeemia vilistlane A. le Coq, mis laeb end taastuva rohelise elektriga (kuni 99% väiksem CO₂ jalajälg) ja veab kaupa nii Tallinnas kui Harjumaal. 

Mitmed Eesti vedajad proovisid viimastel aastatel biometaaniga surugaasi (CNG) veokeid, mille CO₂ heitmete jalajälg on kuni 90% väiksem diiselveokist, sest biometaani tooraineks on toidujäätmed või sõnnik, millest muidu lenduks atmosfääri kahjulikku metaani. Kahjuks ei ole kodumaise kütuse biometaani tootmine veel täielikult ringmajandusena toimima hakanud ja taastuvkütuste kasutust kahjustas fossiilse maagaasi tohutu hinnatõus viimase aasta jooksul Ukraina sõja mõjul. Loodetavasti on kõigil turuosalistel olnud võimalust sellest õppida ja edaspidi on võimalik biometaani kui olulist transpordi CO₂ heitmete jalajälje vähendajat rohkem Eestis kasutada. 

Scania säästva transpordi „3. sambaks“ on targad ja ohutud digitaalsed lahendused, mis võimaldavad juba 10 aastat mõõta ja analüüsida veokite-busside kütusekulu, tööviise ning kasutust. Reaalaja andmete põhjal on võimalik arendada paremaid veokeid, kasutada neid tõhusamalt ja pakkuda kasutajatele paremat ülevaadet oma tegevusest ning sõidukite jalajäljest.

Nutikate digilahenduste abil saame üle 400 tuhande veoki andmete analüüsimise järel öelda, et autojuhtidele korraldatud Scania säästva sõidu koolitusega on võimalik säästa kuni 10% kütusekulu, mis on tähendab ka 10% väiksemaid CO₂ heitmeid. 

Seega nagu näete on säästvaid transpordilahendusi mitmekesiselt palju ning pigem on esimene küsimus, millal alustate oma transpordi jalajälje mõõtmisega. Siin saab Scania teid aidata. 

^[1] J. Rockström’i „Süsiniku [vähendamise] seadus“ https://www.stockholmresilience.org/research/research-news/2017-03-23-curbing-emissions-with-a-new-carbon-law.html ja https://www.science.org/doi/10.1126/science.aah3443

^[2] ÜRO teaduspõhiste eesmärkide algatus (inglise keeles) https://sciencebasedtargets.org/

^[3] Scania teaduspõhised eesmärgid (eesti keeles) https://www.scania.com/ee/et/home/about-scania/sustainability/scanias-science-based-targets.html