Mihkel Tammo: kolmikpööre ootab meid kõiki, ära jäta end üksi

EASi ettevõtluse ja innovatsiooni keskuse juht Mihkel Tammo jagab Äripäeva essees kolm soovitust, kuidas ühiskonna ja ettevõtluse ees seisvatest vältimatutest muutustest kasu lõigata.

Kui 50 aastat tagasi oli ühe ärimudeli keskmine eluiga 30 aastat, siis täna on see kuus aastat ja homme

veel vähem. Turud, nõudlus, trendid, konkurendid, kliima, regulatsioon, tööjõud – kõik muutub raevuka

tempoga ning selleks, et ettevõte pikaajaliselt püsima jääks, tuleb kael välja sirutada ja kaugemale

vaadata.

Kõige olulisemad muutused on võimalik kokku võtta sõnaga kolmikpööre – need on innovatsiooni-, rohe- ja

digipööre. Ma rõhutan, sellest ei sõltu ainult ettevõtte püsima jäämine, vaid selles peitub ka võimalus

arenguhüppeks. Siit ka üks väga lihtne soovitus, kuidas pealtnäha abstraktsele kolmikpöördele väga

praktiliselt lähenda – palka endale IT-juht, kestlikkuse juht ja innovatsiooni juht.

Esimene pööre – rohe ehk jätkusuutlikkus

Estanci juhina heitsid mitmed vanema põlvkonna juhid mulle ette, et jätkusuutlikust ettevõtlusest

rääkides olen ma idealist. Tegelikult on tegemist trendiga, kus pealtnäha lihtsate lahendustega on palju

võita. Esmalt tasuks ära noppida madalal rippuvad õunad, näiteks võib lahendus olla nii lihtne kui

juhtkonna tasandil õige inimese palkamine.

Nimelt võtsime Estancis tööle jätkusuutlikkuse koordinaatori, kelle ülesanne oli lisaks meie sisemiste

protsesside parendamisele luua ka suhted meie oluliste huvigruppidega läbi kestliku arengu nurga.

Näiteks tõi tema töö läbi suuri rahvusvahelisi tööstusettevõtteid koondava võrgustiku Global Compact

meile ka müügi vaates oluliselt strateegilisemaid edusamme, kui iial oleks võimalik olnud tüüpilisi müügi-,

hanke- või äriarenduse meetodeid kasutades.

Meie kestlikkuse inimese palgakulu oli aastas ca 40 000 eurot, aga tänu tema tööle saime uusi lepinguid

ja strateegilist kliendisuhete arendust vääringus kordades ja kordades rohkem. Lisaks seadsime

ettevõtte positsiooni, kus ta on jätkuvalt konkurentsivõimeline ka aastate pärast.

Teine pööre – digitaliseerimine ja automatiseerimine

Paljud (tööstus)ettevõtted on positsioonis, kus veelgi suurem kasu ja ettevõtte tuleviku kindlustamine

oleks võimalik saavutada digitaliseerimisega. Eesti avalik sektor on teadupoolest maailmas esirinnas, aga

Euroopa Liidu digimajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) järgi on meie erasektori ettevõtted

digitehnoloogiate kasutuselevõtu poolest alles 14. kohal.

Selge on see, et üksi ja ilma investeerimata digitaliseerimist ellu ei vii, kuid just praegu on viimane aeg

juba liikuvale rongile hüpata. Riik aitab siin ettevõtteid näiteks läbi EASi pakutava digitaliseerimise

teekaardi toetuse ja digitaliseerimise meistriklassi ning kutsume siinkohal julgelt nõu saamiseks EASi

poole pöörduma.

Niivõrd olulise strateegilise teema jaoks peab olema ettevõttes eraldi inimene. See võib tunduda suur

kulu, isegi suurem kui jätkusuutlikkuse koordinaatori palgakulu, aga kui keskmise suurusega

tööstusettevõttes tegeleb näiteks juhatuse liige digitaliseerimise teemadega, siis jääb ettevõtte

igapäevane juhtimine soiku.

Digitaliseerimine on makrotrend kõikjal maailmas, näiteks ka kõik meie EASi ekspordinõunikud erinevates

riikides räägivad, et nende turul tuntakse puudust n-ö digitaliseerijatest. Ehk siin oleks ka suurepärane

võimalus teenuse ekspordiks.

Kolmas pööre – innovatsioon

Kolmas praktiline lahendus on palgata oma ettevõttesse innovatsioonijuht, kes tegeleks ettevõttes

rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse korraldamisega ja otsiks näiteks erinevaid tehnoloogiaid,

mida läbi tehnosiirde ettevõttesse tuua.

Samuti tegeleks partnerite leidmisega ülikoolide ja teiste teadus-arendusasutuste seast, et valideerida

oma arendusideed, koostada arendusplaan ja leida koostööpartnereid kas Eestist või ka väljastpoolt.

Just teadusarendustegevuse ja seeläbi uute ja innovaatiliste toodete loomine aitaks meil lõpuks liikuda

lihtsa allhanke pakkujast keerukamate toodete allhanke teostajaks või luua selle käigus üldse oma toode.

Olgu öeldud, et ka nendel teemadel saab minu meeskond EASi ettevõtluse ja innovatsiooni keskuses

ettevõtteid riikliku partnerina aidata, kuid oluline on ettevõtte fookus ning seda aitab innovatsioonijuht

hoida.

EAS annab omalt poolt nõu intellektuaalomandi kaitse teemadel ning teadusteenuse sisseostmisega

seotud küsimustes. Lisaks on meil ka rakendusuuringute programm, mis pakub ettevõtetele ka

kaasrahastamist projektide elluviimiseks. Samuti võib rakendusuuringute programmis koostatud

projektiplaaniga minna rahastust küsima hoopis Euroopa liidu HORIZONi toetusmeetmesse või mõne

riskikapitalifondi juurde.

Ma usun sellesse, et koostöö on tõhusam kui konkurents. Seda on kinnitanud näiteks meie korraldatud

ärivisiitidel ja ärimessidel käinud ettevõtted, kes on varem konkurendina tundunud ettevõttest leidnud

hoopis koostööpartneri, kellega välisturule murdes jagada transpordikulusid. Sarnaselt ei pea ka digi,-

innovatsiooni- ja rohepööret ellu viies üksi ponnistama – inimesed ja meetmed abistamiseks on olemas.

Sa võid lugeda seda artiklit ja mõelda, et palgata kolm täiendavat inimest tähendab suurt lisakulu, aga

tingimustes, kus meie palgasurve on väga kõrge ja lisandväärtus madal, võivad just need kolm palkamist

päästa selles vaates, et sinu ettevõte elab oma tänase toote või teenuse üle. Veel parem, kui liigub edasi

tulusama ja kõrgema väärtusega lahenduse suunas.

Allikas: Äripäev

Rohetiiger kõneleb

Eva Truuverk: kasutame aastavahetust unistamiseks ja läheme tulevikule vastu täis uut tegutsemistahet!

Head Rohetiigri sõbrad! Aasta 2021 on olnud tegus ja sündmusterohke. Tänan kogu südamest kõiki kaasteelisi. Meie kõigi suuremate ja väiksemate sammude tõttu on keskkonna-vaade nüüdseks olemas pea kõiki eluvaldkondi puudutavates aruteludes.  Mida siis Rohetiigris lõppeval aastal tegime?  Oleme äsja valmis saanud energia teekaardi, mille kohta saad lähemalt lugeda siin.  Rohetiiger koos Eestimaa Looduse Fondiga korraldas […]

Loe edasi >>

Uue aasta alguse inspiratsiooniks

Peatselt saabuva uue aasta saabumise puhul jagame viiteid kasulikele koolitustele ja positiivsetele uudistele. Siin on mõned viited inspireerivatele materjalidele, millega keskkonnahuvilisel tasub tutvust teha. Värskelt ilmunud raamat Pehme linn käsitleb kaasaja suurimaid väljakutseid – kuidas tagada ja parandada kvaliteetse elukeskkonna kaudu inimeste elukvaliteeti kesk tihenevat linna, kliimamuutusi ja digitaliseerunud ühiskonnakorraldust. Raamat on justkui jätk, laiendus […]

Loe edasi >>

President Alar Karis arutas Narvas Ida-Virumaa noortega kliimasõbralikuma maakonna üle

President Alar Karis kohtus 16. detsembril Narvas Ida-Virumaa noortega, kes on võtnud südameasjaks seista kliimasõbralikuma maakonna eest. President Alar Karis kohtus Narvas Ida-Virumaa noortega, kes on võtnud südameasjaks seista kliimasõbralikuma maakonna eest. Kohtumisel osalenud noorte seas oli nii neid, kes osalesid Eestimaa Looduse Fondi ja Rohetiigri eestveetud Ida-Viru noorte kliimakogus, aga ka maakonna kliimasaadikuid. Presidenti huvitas, […]

Loe edasi >>

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Nõustun