Õigustalgute kokkuvõte

Suurem õigusselgus ja motiveerivad maksumuudatused paneksid ettevõtted toitu annetama

Toidu raiskamise vähendamisele aitaks kaasa õigusselgus, juhendid ettevõtetele ja toitu annetama motiveerivad maksumuudatused, selgus Rohetiigri, advokaadibüroo Sorainen ja Õiguskantsleri kantselei koostöös läbi viidud Eesti esimesel toiduteemalisel õigustalgul.

Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverki sõnul oli õigustalgute eesmärk teada saada, millised on juriidilised takistused, mis ei võimalda inimestel ja ettevõtetel toidu raiskamist vähendada. „Soovisime juhtida ka seadusandjate tähelepanu sellele, et lisaks toiduohutusele ja ettevõtlusvabadusele on oluline vaadata kõiki regulatsioone ka läbi keskkonna prisma ja küsida, kas meie seadused aitavad kaasa keskkonna hoidmisele või takistavad seda. Esimestest õigustalgutest selgus, et meie seadused õnneks ei takista keskkonnahoidu, kuid suur probleem on õigusselgus ja samas seadused ka ei motiveeri piisavalt keskkonda säästma,“ ütles Eva Truuverk. Ta lisas, et Rohetiiger jätkab koos partneritega õigustalgute korraldamist ja seaduste analüüsi läbi keskkonnahoiu prisma ka edaspidi.

Kokku laekus üle 20 kirja ja loo, mis rääkisid peamiselt sellest, et suuri toidukoguseid visatakse ära, sest kehtivad seadused ja maksusüsteem ei toeta toiduraiskamise vähendamist selliselt, et see oleks toitlustusettevõtetele ja kauplustele mugav ning majanduslikult mõistlik. Samuti tundub paljudele kindlam toit hävitada, kui riskida seadustega vastuollu minekuga.

Advokaadibüroo Sorainen analüüsis laekunud lugusid, ning leidis, et toiduraiskamist ei põhjusta otseselt ükski seadus või vastuolu mõne põhiseadusliku normiga. Samas tuli välja, et toiduraiskamisega on seotud mitmeid müüte. „Näiteks arvavad cateringi-ettevõtted, et järele jäänud toidu kliendile kaasa pakkimine on seadusega keelatud. See ei vasta tõele, kuid määravaks on toiduohutuse nõuded,“ viitas Soraineni vandeadvokaat Britta Retel.

Samuti leidis kinnitust, et ettevõtetele on probleemiks seaduste ebaselge sõnastus ning juhendite puudumine, kuidas toitu annetada. „Ainuüksi selleks, et aru saada, kas annetamine on toidu käitlemine (on küll), tuleb sukelduda Euroopa Liidu määruste maailma,“ nentis Retel. Sortaineni partner Karin Madisson viitas, et ei teata sedagi, et annetades on võimalik vastutus toidu ohutuse eest anda üle isikule, kellele toit annetatakse, samuti on lubatud toitu külmutada enne „kõlblik kuni“ tähtaja algust ning seda siis külmutatuna annetada.

„Samuti on oluline, et toidu annetamine ei oleks vaid maailmavaateline küsimus, vaid oleks ettevõtetele ka majanduslikult kasulikum kui toidu ära viskamine. Seetõttu tegime oma ettepanekud ka maksumuudatusteks, mille eesmärk on motiveerida ettevõtteid annetama järele jäänud toitu,“ ütles Madisson.

Soraineni ettepanekud toiduraiskamise vähendamiseks: 

  1. Selgelt sõnastatud juhendid ettevõtetele – toidu annetamist soodustaks ettevõtetele suunatud õigusaktide tõlgendamist käsitlevate juhiste loomine koostöös vastavate ametitega. Tõstma peaks ka teadlikkust sellest, et toidukäitlejatel on lubatud partnerluslepingute sõlmimine, millega vastutus toiduohutuse eest antakse üle näiteks heategevusorganisatsioonile.
  2. Lisada pakendile ka toidu annetamise kuupäev – Euroopa Liidu õigusest tulenevalt ei ole võimalik muuta „kõlblik kuni“ regulatsiooni selliselt, et vastava märgistusega toitu oleks võimalik annetada ka peale pakendile märgitud tähtaja saabumist (va kui see on nõuetekohaselt külmutatud). Liikmesriikidel on siiski võimalik kehtestada erieeskirjaga näiteks kohustuslik minimaalne aeg, mille jooksul toitu annetada, mille „parim enne“ või „kõlblik kuni“ tähtaeg hakkab saabuma.
  3. Maksumuudatuste tegemine ettevõtete motiveerimiseks – ettevõtete poolt toidu annetamine võib kaasa tuua maksukohustuse – käibemaksu, tulumaksu ja/või erisoodustuse maksud (tulumaks ja sotsiaalmaks). Lahenduseks võib olla see, kui laiendatakse isikute ringi, kellele saab maksuvabalt toitu annetada. Teine lahendus oleks suurendada piirmäärasid, mille raames saab vastavaid annetusi maksuvabalt teha. Erisoodustusmaksu puhul võiks kaaluda lahendusena konkreetsete reeglite kehtestamist, mis võimaldaksid madala või olematu turuväärtusega toidukaupu anda töötajatele ilma erisoodustuse maksudeta. Mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis on just maksusoodustused peamiseks hoovaks, millest tulenevalt eelistavad ettevõtjad toidu annetamist toidu äraviskamisele. 

Õiguskantsleri kantselei hindas ettepanekuid Eesti põhiseadusest lähtuvalt. 

„Ehkki põhiseadusevastaseid piiranguid välja ei tulnud, sai selgeks, et olemasolevaid norme saaks edaspidi toiduraiskamise vähendamise huvides teadlikumalt rakendada, minemata samal ajal vastuollu toiduohutuse ja rahvatervise nõuetega,“ sõnas õiguskantsler Ülle Madise. „Oluline on õpetada kodus tervisliku ja maitsva toidu valmistamist ka lastele, nõnda saab selgeks seegi, kuidas toidu äraviskamist vältida,“ lisas õiguskantsler.

Eestis tekib kokku ligikaudu 167 000 tonni toidujäätmeid aastas, mille väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot. Toidukao vähendamine on üks Euroopa Liidu olulisi eesmärke. 2018. aasta mais võeti vastu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2018/85, mis kohustab liikmesriike vähendama toiduainete ülejäägi teket toidutarneahela igas etapis. Eesti Toidupank on hinnanud, et nende kaudu saab toitu praegu ligi 14 000 peret nädalas, kuid vajadus on palju suurem. 

Rohetiiger kõneleb

Enam kui 3000 Ida-Virumaa noort said täna kutse Eesti esimesse kliimakogusse

Eestimaa Looduse Fond ja Rohetiiger kutsuvad Ida-Virumaa noori osalema Eesti esimeses kliimakogus. Kliimakogu annab noortele võimaluse rääkida kaasa Ida-Virumaa kliimasõbralikumale majandusele ülemineku plaanides ja sõnastada oma ettepanekud muutuste õiglasemaks korraldamiseks.

Loe edasi >>

Inspiratsiooniks

Rohetiiger tutvustab inspireerivaid artikleid ja raamatuid, põnevaid videoid, filme ja sarju ning harivaid materjale, millega keskkonnahuvilisel tasub tutvust teha.

Loe edasi >>

Teadlaste paneeli kohtumine maavarade teemal

15. oktoobril toimus Tartu Ülikooli Chemicumis hübriid arutelu maavarade teemal, mille juhatasid sisse Tartu Ülikooli rakendusgeoloogia professor Alar Rosentau ja Tallinna Tehnikaülikooli Maavarade- ja rakendusgeoloogia osakonna juhataja Rutt Hints.  Arutelust võtsid osa Rohetiigri teadlaste paneeli liikmed, Tartu Ülikooli geoloogia osakonna juhtivteadlased, magistriõppe tudengid ja Eesti Geoloogia Seltsi esindaja. Arutelu aluseks olid Rohetiigri majandustoimkonna koostatud seisukohad […]

Loe edasi >>

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Nõustun