Punase ladvaõunani, ambitsioonikalt, initsiatiiviga altpoolt üles

Ragne Maasel LHV
Ragne Maasel – LHV, ESG

Rohetiigri pilootprogrammiga liitus möödunud aastal ka LHV. Finantssektori esindajana on LHV programmis vägagi huvitaval positsioonil, sest nende jätkusuutlikkuse tegevused ja mõju ei ole mitte ainult oma ettevõtte sisene, vaid haarab nii ühiskondlikku positsiooni kui ka klientidele suunatud initsiatiive ja protsesse. Sellest, kuidas on LHV oma lähenemist jätkusuutlikkusele kujundanud, kuidas liituti Rohetiigriga, mis juba tehtud ja mis tegemata on, rääkisime lähemalt Ragne Maaseliga, kes on LHV Pangas ESG (Environmental, Social ja Governence) rakukese juht.

LHV on Rohetiigri programmis olnud justkui tubli viieline õpilane ja paljuski eeskuju kõigile teistele pilootprogrammis osalejatele. Grupi üleselt on võetud vastu otsus, et kodu peab olema korras ja ettevõtteüleselt on välja töötatud ka ESG poliitika ja tegevuskava ning ESGd viiakse sisse järk-järgult ka äri- ja riskijuhtimise protsessidesse. Et veelgi enam iseend pingutama panna on LHV liitunud 4-aastase töömahuka ÜRO vastutustundliku panganduse põhimõtetega ning ka Rohetiigri pilootprogrammiga. Tõestuseks, et kodukorras ambitsioon algab iga LHV töötaja harjumusest ja kontoritegevusest, on LHV Tallinna kontor pärjatud möödunud aasta lõpus Eesti aasta parimaks Roheliseks Kontoriks.

„2019. aasta sügisel toimus meil majasisene hackathon, kus võtsime fookuseks jätkusuutlikkuse ja seda just panga ja finantssektori ärispetsiifika vaatest. Peale kahepäevast ideedega sügavuti töötamist jõudsimegi välja algeliste ESG tegevuste ja lubaduste-plaanide kondikavani, millega täna juba väga struktureeritult, läbimõeldult ja igapäevaselt tegeleme. 2019. aasta lõpus organiseerisime kõik mõtted ja kaasasime aina enam oma inimesi, juhtkonda ning ka eksperte väljastpoolt, et saada oma strateegia paika. Mõistsimegi kollektiivselt väga kiiresti, et pangana ei ole meil jätkusuutlikkuse teemadest enam pääsu, sest muud moodi enam edasi ei saanud, ning nii sisene kui ka väline surve oli samuti märkimisväärne“ meenutab Ragne seda, kuidas LHV üleüldse jätkusuutlikkuse teekonnale asus. „Seda enam, et initsiatiiv tuli altpoolt üles, saime aru, et lihtsalt aeg on küps ja peame väga konkreetselt hakkama selle valdkonnaga tegelema ja edusamme tegema.“

Möödunud aasta alguses oli ka Ragne enda töö sisuliselt LHV’s juba väga palju muutunud ja aina enam tegeleski ta jätkusuutlikkuse poolega. Seetõttu läkski nii, et aastast 2020 sai ta oma valdusesse kogu ESG suuna. „ESG rakukese tegevusvaldkond ühendab endas nii keskkonna, sotsiaalse kui ka ettevõtte ärilist läbipaistvuse teemadega tegelemist. Kuna vastutusvaldkond ja töömaht läks niivõrd suureks, siis ei olnud enam varianti, et muu töö kõrvalt nende teemadega aktiivselt tegeleda. Üleüldiseks soovituseks võikski olla see, et kui juba jätkusuutlikkuse teema on ettevõttes fookusesse ja strateegiliseks eesmärgiks võetud, siis tasuks kindlasti kaaluda, et inimene, kes selle poole eest vastutaks pühendaks sellele 100% oma tööajast, sest muudatuste juhtimine võtab väga palju aega ja vajab ka emotsionaalset selles teemas pidevalt sees olekut,“ kirjeldab Ragne, kuidas tema just ESG suuna koordineerima sattus. Meenutuseks nii palju, et ametikoha vajadust on varem muuhulgas rõhutanud ka ERR ja Elisa Eesti ning Rohetiiger kiidab väga sellist seisukohta. 

2020. aasta kevadel tuli LHV avalikult välja jätkusuutlikkuse programmi ja lubadustega, roheliste toodetega ja seejärel jõudis Rohetiiger läbi Eva Truuverki ka LHV’sse ja peale Eva külaskäiku oli koheselt teada, et kompetents, mida Rohetiiger endaga kaasa toob on selline, mida niisama juba kuskilt üles ei korja. „Eva tuli meie juurde väga õigel ajal ja mõistsime kohe, et kui soovime ühiskonnas tuua esile muudatust, siis üheskoos on seda palju mõistlikum teha. Sustinerega tegime küll koostööd ka varem, kuid teiste pilootorganisatsioonidega üheskoos edasiliikumisel nägime palju suuremat potentsiaali“ meenutab Ragne seda, kuidas Rohetiigriga liituti ja jätkab „tõsi, et oleme ehk osad sammud juba teinud iseseisvalt ära, kuid välise vaate ja fookuse hoidmine ning üheskoos õppimine ja arenemine on andnud meile väga palju indu juurde ning mõistmist, et oleme valinud õige tee.“

„Ükskõik, kui tubliks Sa iseennast ei pea, siis alati on võimalik veelgi paremini teha. Oleme endile seadnud lati väga kõrgele ja leppinud kokku, et oleme ambitsioonikad ning pigem väldime liiga madalate viljade korjamist ja kindlasti väldime tegevusi, millel rohepesu maik. Oleme võtnud endale suuna olemaks läbipaistev ja vastutustundlik organisatsioon ja mul on ääretult hea meel näha, et kõik pilootorganisatsioonid on sarnase suhtumisega Rohetiigri pardale tulnud. Muidugi algab kõik pihta väikestest muutustest ja nende sisse töötamisest, kuid ühiskonnana on meil tarvis võtta vastu julgeid otsuseid ja endile seatud eesmärkidest ilma mööndusteta kinni pidada“ ütleb Ragne, kelle silmades on näha tõelist põlemist. „See, et me LHV’s tahame organisatsioonina areneda on üks asi, kuid see, et meie endi inimesed aina enam igast äriliinist mõistavad ESG vajadust ja ka rolle nende endi tööd, on äärmiselt tervitatav ja südantsoojendav“ lisab Ragne.

Palusime Ragnel ka isiklikult anda enda poolt väike soovitus, millele iganädalaselt tähelepanu võiks pöörata. Peale lühikest mõttepausi tõi Ragne välja eelkõige selle, et me võiksime nädalas vähemalt ühel päeval lihast söömisest loobuda. „Palju suuremat mõju on ju sellel, kui 1000inimest loobuvad ühel päeval lihast, kui see, kui üks inimene muutub paduveganiks“ ütleb rõõmsal häälel Ragne.

Rohetiiger kõneleb

Rohetiigri Akadeemia 11. mai treeningpäev: enne lõpuspurti veel lai vaade

Rohetiigri Akadeemia lõpuni ei ole palju jäänud – juuni keskel lõpetab esimene lend organisatsioone. Viimasel akadeemia “tava-treeningpäeval” 11. mail otsustasime korraks välja zoomida ja valgustada osalejaid laiemate roheteemade osas.  Roheregulatsioonid Rohepöörde temaatika on kuum – nii üksik-ettevõtte, majandussektorite kui ka (üle)riiklikul tasemel. Euroopa Liidu jaoks on rohepöörde elluviimine üheks oluliseks prioriteediks. Kuna regulatsioonide hulk on […]

Loe edasi >>

Uuring: raisatud toidu kogused on kasvanud

Äsja avalikustas Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) värske uuringu: Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas, millest selgus, et Eestlased raiskavad aastas 84 000 tonni toidujäätmeid. Keskkonnaministeeriumi tellitud värskest uuringust selgus, et Eestis tekib aastas 167 000 tonni toidujäätmeid, millest ligikaudu 84 000 tonni moodustab raisku läinud toit ehk toidukadu. Lisaks toodi uuringus välja, et […]

Loe edasi >>

Rohetiigri arenguprogrammi oodatakse uusi liikmeid

Alustame vastuvõttu Rohetiigri arenguprogrammi, kuhu on teretulnud liituma kõik ettevõtted ja organisatsioonid, kes tahavad oma tegevuse muuta keskkonnasõbralikumaks. Rohetiigri üks olulisemaid eesmärke on tõestada, et kestlik ettevõtlus ja organisatsioonide toimimine on võimalik ja isegi kasumlik. Selleks käivitasime 2020. aasta septembris pilootprogrammi, milles juhendame ja julgustame 15 organisatsiooni rohemuutusega alustama või juba asetleidvat muutust võimendama. Pilootorganisatsioonid […]

Loe edasi >>

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Nõustun