Kas kodu saab olla kestlik ja taskukohane?

Naistepäeva hommikul oli Rohetiigril võimalus intervjueerida AS Hoolekandeteenused Rohetiigri projekti vedajat Katrin Pärgmäed. Hoolekandeteenused on üks pilootorganisatsioonidest, kes on võtnud selge suuna kestliku kodumajapidamise mudeli loomiseks. Kas selline mudel on üldse võimalik ja mida selleks teha – sellest rääkisime Katriniga lähemalt.

Hoolekande teenused Katrin Pärgmäe
Katrin Pärgmäe – Hoolekandeteenused AS

Hoolekandeteenused loovad psüühilise erivajadusega inimestele kodusid kogukondadesse, et nad saaksid elada tegusat elu. Need kodud on võimalikult tavalise kodu moodi, seal elab kokku 1800 elanikku. Erinevate kodu tüüpide haldamise kogemust on ettevõttel palju, kuna elatakse erinevat tüüpi majades. Üle Eesti on neil 66 peremaja, 15 kortermaja, 75 korterit ja viis hooldekodu. Seega on hulganisti võimalusi teada saada, kuidas eri tüüpi kodudes võimalikult keskkonnasõbralikult elada.
Rohetiigriga liitumise kohta ütleb Katrin, et see tuli täiesti õigel ajal. „Olime just otsimas enda fookust ja lahendusi, kuidas kestlikkuse teemale süsteemselt läheneda. Mul on väga hea meel, et meie juhid on juba pikemat aega jätkusuutlikke tegevusi teinud, Rohetiigri ülesanne on see üheks tervikuks siduda“. 

Jätkusuutlikkus säästab raha

Kõige suurem müüt, mida Hoolekandeteenused soovib purustada, on arusaam, nagu oleks kestlik tegutsemine kallim või mõeldud ainult rikastele. Katrin on kindel, et igaüks saab enda majapidamise muuta loodussõbralikumaks ja samal ajal raha kokku hoida: „Meie kogemus näitab, et kõige suurema mõjuga tegevused vähendavad tarbimist ja see tähendab ka olulist rahalist võitu“.

Näiteks paigaldasid nad kõikides enda kodudes veekraanidele sõelad, mis segavad vee sisse suruõhku. Sellega hoiti kokku ühe kuu kohta 1m3 vett inimese kohta. Numbrites tähendab see, et aastaga hoiti kokku rohkem kui 63 000 eurot, kõige suurem kokkuhoid tuli vee soojendamisest. 

Järk-järgult tegeletakse ka menüü tervislikumaks muutmisega, et suurendada puu- ja juurvilja söömist ja vähendada liha ja piimasaaduste söömist. Eesmärk on jõuda TAI soovitatud toitumispüramiidini, säästes ka keskkonda. Tänu sellele vähendati eelmisel aastal nii punase liha kui piimasaaduste söömist 10 tonni võrra, see andis rahalist kokkuhoidu 65 000 eurot. 

„Kõik meie uued ehitatud majad on liginullenergiahooned, eelmise aasta algusest on ka kogu meie elekter roheline. Kui maja on säästlik, aitab see oluliselt küttekulusid kokku hoida,“ lisab Katrin. 

Kui roheline aga tegelikult see elekter on, mida Hoolekandeteenused oma kodudes kasutavad? „Just sellele panigi Rohetiiger meid mõtlema“ vastab kiiresti Katrin ja jätkab „Me siiamaani ootame rohelise elektri sertifikaati, et teada saada, kui palju on meie kasutatavast elektrist toodetud puidupõletamise tagajärjel. Võimalik, et hakkame uuesti rohelise energia pakette vahetama“. 

Mida esimesena muuta

„Rohetiiger on andnud meile uusi tegevusi, kuid ka teadmise, kuidas tegevusi järjestada“ jätkab Katrin rääkides sellest, mida Rohetiiger on Hoolekandeteenustele pakkunud. 

„Mul oli alguses päris lihtne plaan – mõõdame ära iga tegevuse CO2 jalajälje ja alustame kõige suurema mõjuga tegevusest. Tänu mentoritele sain aru, et grammi pealt iga tegevuse CO2 mõõtmine on aeglane ja kulukas. Eesti tingimustes on põhilised valdkonnad teada – kodude kütmine, logistika, toit ja kasutatavad vahendid. Neid teemasid hakkasimegi lahendama alustades nendest, mida on kõige lihtsam muuta. Rohetiiger on aidanud meil prioriteedid paika seada.“

Tiigritiim

Hoolekandeteenused on võtnud julge lähenemise – organisatsiooni sees loodi Tiigritiim, mis koosneb olulisemate valdkondade juhtidest ja võtmeinimestest. Kinnisvara tegeleb taastuvenergia, puhastuse ja jäätmetega. Toitlustamine hoiab silma peal sellel, et toitumine oleks tervislik ja väheneks punase liha hulk. Logistika jälgib masinapargi läbitud kilomeetreid, IT hoiab silma peal digiprügil ning teenuste osakond jälgib klientide heaolu ja tegevustega seonduvat.

„Ma olen enda kolleegidele ja saatusele väga tänulik – ma ei pea juhte eraldi veenma, et tahame olla jätkusuutlikud. Meie inimesed on pardal ja soovivad tõesti panustada muutuste esile toomisesse“.

Hoolekandeteenuste Tiigritiimis on  kümme inimest, mis on Katrini hinnangul täiesti piisav, et muudatusi algatada. Katrinil on väga selge arusaam: „Meil ei ole mõtet kohe homme teha täielikku revolutsiooni, mis teeb inimesed ja süsteemid katki. Meil peab olema pikk visioon, kuhu tahame välja jõuda, hakkame pisikeste sammudega minema ja muutma nii nähtamatuid kui ka väga suuri asju“.

Oleme oma intervjueeritavatelt alati küsinud, miks peaks organisatsioon Rohetiigriga liituma. Katrin näeb siin kahte poolt, eetilist ja pragmaatilist. „Pragmaatiline on tegelikult see, et kestlik on taskukohane ja kogu tulevikuettevõtlus on kestlik. Ettevõte võib üritada vananevas süsteemis veel mõnda aega vastu pidada või olla innovaator. Eetilise poole pealt peame mõistma, mida me hindame, kas ainult suurt kasumit või seda, millise jälje jätab meie tegevus loodusele ja inimestele.“ 

Lõpetuseks soovitab Katrin ka kodudes luua perede enda Tiigritiimid ja leppida omavahel kokku, mis on see punane joon, millest kunagi üle ei astuta. „Pane ise paika tegevused, mida kindlasti teed ja ära püüa igas asjas olla perfektne. See hoiab Sinu vaimset tervist, sest kui me ise katki oleme, siis me ei saa suurt pilti muuta“.

Katrini soovitused ettevõtetele:

  • Vaadake üle energiatarbimine ja muutke elektripakett rohelise vastu. 
  • Vaadake üle logistika ja autosõitude vähendamise võimalused.
  • Offsettimine on ajutine lahendus – ärge jätke raskeid ja vajalikke otsuseid tegemata vaid seetõttu, et offsettimine on võimalik
  • Öelge loodushoiu eesmärgid välja oma klientidele ja töötajatele – nii on lihtsam nende nimel töötada.
  • Nügige KOVi ja riiki, et seadusandlus toetaks jätkusuutlikku ettevõtlust.

Rohetiiger kõneleb

Rohetiigri Akadeemia 11. mai treeningpäev: enne lõpuspurti veel lai vaade

Rohetiigri Akadeemia lõpuni ei ole palju jäänud – juuni keskel lõpetab esimene lend organisatsioone. Viimasel akadeemia “tava-treeningpäeval” 11. mail otsustasime korraks välja zoomida ja valgustada osalejaid laiemate roheteemade osas.  Roheregulatsioonid Rohepöörde temaatika on kuum – nii üksik-ettevõtte, majandussektorite kui ka (üle)riiklikul tasemel. Euroopa Liidu jaoks on rohepöörde elluviimine üheks oluliseks prioriteediks. Kuna regulatsioonide hulk on […]

Loe edasi >>

Uuring: raisatud toidu kogused on kasvanud

Äsja avalikustas Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) värske uuringu: Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas, millest selgus, et Eestlased raiskavad aastas 84 000 tonni toidujäätmeid. Keskkonnaministeeriumi tellitud värskest uuringust selgus, et Eestis tekib aastas 167 000 tonni toidujäätmeid, millest ligikaudu 84 000 tonni moodustab raisku läinud toit ehk toidukadu. Lisaks toodi uuringus välja, et […]

Loe edasi >>

Rohetiigri arenguprogrammi oodatakse uusi liikmeid

Alustame vastuvõttu Rohetiigri arenguprogrammi, kuhu on teretulnud liituma kõik ettevõtted ja organisatsioonid, kes tahavad oma tegevuse muuta keskkonnasõbralikumaks. Rohetiigri üks olulisemaid eesmärke on tõestada, et kestlik ettevõtlus ja organisatsioonide toimimine on võimalik ja isegi kasumlik. Selleks käivitasime 2020. aasta septembris pilootprogrammi, milles juhendame ja julgustame 15 organisatsiooni rohemuutusega alustama või juba asetleidvat muutust võimendama. Pilootorganisatsioonid […]

Loe edasi >>

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Nõustun