Eesti esimene kliimakogu laseb Ida-Viru noortel hinnata maakonna tulevikuplaane

Rohetiiger rikastab ühiskonnakorraldust rahvakogude formaadiga. Rahvakogud on hea viis, kuidas kiirendada vajalikke keskkonnategusid ja kliimasamme teadmistepõhiselt, lastes informeeritud otsuseid langetada mini-ühiskonnal. Eesti esimene kliimateemaline rahvakogu* toimub praegu Ida-Virumaa noortega. 

Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel ja Rohetiigri kaasabil leiab novembris ja detsembris 2021 aset virtuaalne kliimakogu pealkirjaga “Kuidas tagada, et üleminek kliimasõbralikule tulevikule oleks noorte jaoks õiglane?”. Kliimakogus osaleb 33 juhuvalimi alusel valitud idavirulast vanuses 16 kuni 29 aastat (juhuvalimi tegemisest loe siit). 

Miks just nüüd? Miks just Ida-Virus ja noortega? 

Rohetiiger näeb, et Eesti kestlikuks muutumine sõltub suuresti sellest, kuidas läheme üle taastuvenergiale ja energiatõhususele. Seetõttu tahame kaasa aidata Ida-Viru kui põlevkivitööstusest mõjutatud piirkonna ümbersünnile rohelise maakonnana.  

Kliimakogus keskendume noortele, kuna nende hääl pole senini Ida-Viru üleminekukava koostamisel  süsteemselt esindatud. Kliimakogu peakorraldaja Maris Jõgeva Eestimaa Looduse Fondist selgitas Eesti Päevalehe roheportaalis: “Ida-Virumaa on Eesti kliimapoliitika epitsentris ja muutused siin on olenevalt vaatenurgast kas kõige valulikumad või kõige enam võimalusi pakkuvad. Just noored on need, kelle häälel peaks järgmiste aastakümnete üle otsustamisel olema kõige suurem kaal. See on nende elu, mida kõik arvukad kavad ja programmid määravad. Rahvakogu meetodil korraldatud osalusprotsessis ei räägi kaasa vaid aktiivsemad, huvitatumad ja häälekamad, nagu tihtipeale kaasamistel-osalemistel harjunud oleme, vaid võimaluse saavad ka need, kes erinevatel põhjustel ametlikest otsustusprotsessidest kõrvale kipuvad jääma.”

Ida-Viru üleminekuks rohelisele majandusele on avanemas õiglase ülemineku eurofond, millega toetatakse  maakonna heitmeterohke tööstuse ümberkujundamist, inimeste ümberõpet, väike-ettevõtlust, kohalikke omavalitsusi ja kogukondi. Õiglast üleminekut veab rahandusministeerium ja Ida-Viru omavalitsuste liit. 2022. aasta alguses valmib riiklik plaan, kuidas Ida-Viru üleminekut rahastatakse. Kliimakogus annavad Ida-Viru noored sellele plaanile oma hinnangu. 

Kliimakogu päevad: teadmised, kuulamine, arutelud, ettepanekud  

Ida-Viru kliimakogu koosneb kolmest virtuaalsest kohtumisest, mis toimuvad nädalavahetustel – 20. ja 21. novembril ning 5. detsembril. Nädalavahetus on meelega valitud selleks, et kõik juhuvalimisse sattunud saaksid end täielikult protsessile pühendada.  

Kliimakogu ülesehitus lähtub rahvusvahelistest standardeist, mille kohaselt on oluline, et sama osalejaskond läbib kõik järgmised etapid: 

  1. teadmiste omandamise etapp 
  2. huvipoolte kuulamine 
  3. arutelud 
  4. ettepanekute tegemine 

Ida-Viru õiglase ülemineku kliimasõbralikule tulevikule struktureerisime kolmeks teemaks:

  1. kliimasõbralik tulevik 
  2. õiglane üleminek kliimasõbralikule tulevikule 
  3. Ida-Virumaa tulevikupotentsiaal 

Nende samade teemade kaupa koostas kliimakogu osalejatele lühikese taustamaterjali Kaisa Jõgeva korraldusnaiskonnast. Materjal sai kliimakogu teadlastega valideeritud.   

Vabakond Rohetiiger Kliimakogu

Kliimakogu esimesel kohtumisel 20. novembril omandasid kliimakogus osalejad teadmisi kliimasõbraliku tuleviku, õiglase üleminekuprotsessi ja Ida-Viru maakonna tulevikupotentsiaali kohta. 

Teadmiste omandamise päeva ettekanded on videodena järelevaadatavad: 

  1. Tartu Ülikool füüsika instituudi meteoroloogia ja klimatoloogia kaasprofessor Piia Post “Mis on kliimamuutused ja mida tähendab kliimasõbralikkus?”
  2. Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni kaasprofessor, ühiskonnateaduste instituudi juhataja, uurimisprojekti Suured Siirded juht Margit Keller “Kliimasõbralik õiglane üleminek: mida saaks ja tuleks arvestada?” 
  3. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) vanemanalüütik Veiko Sepp

“Millised on Ida-Virumaa potentsiaal tulevikuks? Kus lasuvad suurimad väljakutsed?”  

Järgmisel päeval, 21. novembril kuulasid kliimakogulased seitsme huvirühma seisukohti ja said neile küsimusi esitada. Huvirühmadena defineerisime peamised osapooled, kes on seni riiklikusse õiglase ülemineku kavasse panustanud. Kusjuures huvirühmade esindajate leidmiseks kasutasime lumepallimeetodit, et katusorganisatsioonid saaksid ise oma esindaja nimetada. Kõik huvirühmad on kliimakogus osalejate ees võrdsed. 

 Huvirühmade kuulamise päeva ettekanded on videokimpudena järelevaadatavad: 

Kõik videod on vaadatavad ka venekeelse sünkroontõlkega. 

Kliimakogu ettepanekute vormistamine ja üleandmine

5. detsembril toimub arutelupäev, mille tulemusena sõnastavad osalejad lõplikud ettepanekud õiglase ülemineku kavale. Ettepanekud võtab vastu regionaalhaldusminister Jaak Aab ning maakonna omavalitsuste nimel Ida-Viru Omavalitsuste Liit. Niimoodi arvestavad järgmiste  aastate tegevused enam noorte väärtuste, vajaduste ja muredega. Kliimakogu tulemused on sisend riiklike kavade ja maakondliku strateegia kohendamiseks.

Ida-Viru kliimakogu rajab teed teistele keskkonna- ja kliimateemalistele rahvakogudele Eestis. Rohetiiger plaanib selliseid demokraatiakiirendeid katsetada Tartu ja Tallinnaga. 

Ida-Viru noorte kliimakogu veeb: http://www.kliimamuutused.ee/kliimakogu 

Rohkem infot: Teele Pehk, teele@rohetiiger.ee  

* Kliimakogu ehk kliimateemaline rahvakogu on demokraatiakiirendi, mis sobib eriti hästi keeruliste ja pikaajaliste kliimaga seotud keskkonnaotsuste tegemiseks.Rahvakogu erineb teistest osalemisvõimalustest selle poolest, et juhuvalimi alusel kokku kutsutud osalejad moodustavad mini-avalikkuse. See miniühiskond teeb etteantud teemal informeeritud ja kaalutletud otsused, kuulates ära teadlased ja seotud huvirühmade seisukohad. 

Teiste riikide kogemus näitab, et esindusliku mini-avalikkusega rahvakogu on tõhus otsustamise viis. Juhuvalimisse võib sattuda iga kodanik – mis vastab hästi põhimõttele, et demokraatias on igaüks võrdne (vt rahvakogude kõiki põhimõtteid). Formaat ei eelda osalejailt eelnevaid teadmisi või aruteluoskusi, vaid hoolitseb selle eest, et toimuks teema kohta õppimine teadlastelt ning edasiviivad arutelud, mis päädivad ettepanekute tegemisega.  

Rahvakogusid korraldatakse maailmas keskkonna-teemadel aina enam, kuna formaat sobib eriti hästi pikaajaliste, polariseerivate ja tupikseisus teemade käsitlemiseks ja lahenduste käivitamiseks.Rahvakogud on end õigustanud poliitiliste muutuste käivitajana, sest need aitavad luua kollektiivset tarkust, teha otsuseid teadmistest lähtuvalt ja suurendada usaldust kogukonna sees ja huvirühmade vahel.

Rohetiiger kõneleb

Eva Truuverk: kasutame aastavahetust unistamiseks ja läheme tulevikule vastu täis uut tegutsemistahet!

Head Rohetiigri sõbrad! Aasta 2021 on olnud tegus ja sündmusterohke. Tänan kogu südamest kõiki kaasteelisi. Meie kõigi suuremate ja väiksemate sammude tõttu on keskkonna-vaade nüüdseks olemas pea kõiki eluvaldkondi puudutavates aruteludes.  Mida siis Rohetiigris lõppeval aastal tegime?  Oleme äsja valmis saanud energia teekaardi, mille kohta saad lähemalt lugeda siin.  Rohetiiger koos Eestimaa Looduse Fondiga korraldas […]

Loe edasi >>

Uue aasta alguse inspiratsiooniks

Peatselt saabuva uue aasta saabumise puhul jagame viiteid kasulikele koolitustele ja positiivsetele uudistele. Siin on mõned viited inspireerivatele materjalidele, millega keskkonnahuvilisel tasub tutvust teha. Värskelt ilmunud raamat Pehme linn käsitleb kaasaja suurimaid väljakutseid – kuidas tagada ja parandada kvaliteetse elukeskkonna kaudu inimeste elukvaliteeti kesk tihenevat linna, kliimamuutusi ja digitaliseerunud ühiskonnakorraldust. Raamat on justkui jätk, laiendus […]

Loe edasi >>

President Alar Karis arutas Narvas Ida-Virumaa noortega kliimasõbralikuma maakonna üle

President Alar Karis kohtus 16. detsembril Narvas Ida-Virumaa noortega, kes on võtnud südameasjaks seista kliimasõbralikuma maakonna eest. President Alar Karis kohtus Narvas Ida-Virumaa noortega, kes on võtnud südameasjaks seista kliimasõbralikuma maakonna eest. Kohtumisel osalenud noorte seas oli nii neid, kes osalesid Eestimaa Looduse Fondi ja Rohetiigri eestveetud Ida-Viru noorte kliimakogus, aga ka maakonna kliimasaadikuid. Presidenti huvitas, […]

Loe edasi >>

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Nõustun